on sellega seoses vastavalt artikli 16 lõikele 8 õigus vastu võtta rakendusakte, milles
kirjeldatakse parameetreid täpsemalt. Kõnealuste parameetrite täpsustamine on osa
punktis 4.4.2 nimetatud turvaelemente täpsustavast rakendusaktist, mille komisjon kavatseb
sügisel vastu võtta.
4.4.4. Riskipõhine regulatiivne lähenemisviis
Artiklis 17 on sätestatud, et pädevad asutused võtavad digitaalse teenuse osutajate suhtes
meetmeid järgneva järelevalve käigus. Liikmesriigid peavad tagama, et pädevad asutused
võtavad meetmeid, kui neile esitatakse tõendid, et digitaalse teenuse osutaja ei täida direktiivi
artiklis 16 sätestatud nõudeid.
Peale selle on komisjonil artikli 16 lõigete 8 ja 9 kohaselt õigus vastu võtta rakendusakte
teatamis- ja turvanõuete kohta, mis edendavad ühtlustamist digitaalse teenuse osutajate jaoks.
Artikli 16 lõike 10 kohaselt ei tohi liikmesriigid kehtestada digitaalse teenuse osutajate suhtes
lisaks direktiiviga ette nähtutele täiendavaid turva- või teatamisnõudeid, välja arvatud juhul,
kui need meetmed on vajalikud riigi põhifunktsioonide, eelkõige riigi julgeoleku tagamiseks
ning kuritegude uurimise, avastamise ja nende eest vastutusele võtmise võimaldamiseks.
Digitaalse teenuse osutajate piiriülest olemust arvesse võttes ei järgi direktiiv mitme üheaegse
jurisdiktsiooni mudelit, vaid lähenemisviisi, mis põhineb ettevõtja peamisel tegevuskohal
liidus38. See võimaldab digitaalse teenuse osutajate suhtes kohaldada ühtset reeglistikku,
kusjuures järelevalve eest vastutab üks pädev asutus – see on eriti oluline, sest paljud
digitaalse teenuse osutajad pakuvad teenuseid korraga mitmes liikmesriigis. Sellise
lähenemisviisi kohaldamine vähendab digitaalse teenuse osutajate koormust nõuete täitmisel
ning tagab digitaalse ühtse turu nõuetekohase toimimise.
4.4.5. Jurisdiktsioon
Võrgu- ja infoturbe direktiivi artikli 18 lõike 1 kohaselt kuulub digitaalse teenuse osutaja selle
liikmesriigi jurisdiktsiooni alla, kelle territooriumil on tema peamine tegevuskoht, nagu on
eespool selgitatud. Artikli 18 lõikes 2 on sätestatud, et kui konkreetne digitaalse teenuse
osutaja pakub teenuseid ELis, kuid tema asukoht ei ole liidu territooriumil, peab ta määrama
oma esindaja liidus. Sellisel juhul käsitatakse digitaalse teenuse osutajat selle liikmesriigi
jurisdiktsiooni alla kuuluvana, kus on esindaja asukoht. Juhul kui digitaalse teenuse osutaja
pakub liikmesriigis teenuseid, kuid ei ole esindajat ELis määranud, võib liikmesriik
põhimõtteliselt võtta digitaalse teenuse osutaja suhtes meetmeid, kuna see rikub direktiivist
tulenevaid kohustusi.
4.4.6. Piiratud ulatusega digitaalse teenuse osutajate vabastamine turvanõuetest ja
teatamiskohustusest
Artikli 16 lõike 11 kohaselt on digitaalse teenuse osutajad, kes on mikro- ja väikeettevõtjad
komisjoni soovituse 2003/361/EÜ39 tähenduses, vabastatud artiklis 16 sätestatud
turvanõuetest ja teatamiskohustusest. Need nõuded ei ole seega siduvad ettevõtjatele, kus
38
39
Vt eelkõige direktiivi artikkel 18.
ELT L 24, 20.5.2003, lk 36.
35
Select target paragraph3
Connect to a paragraph
Connect to an entity
Disable highlights
Add to table of contents