on sellega seoses vastavalt artikli 16 lõikele 8 õigus vastu võtta rakendusakte, milles kirjeldatakse parameetreid täpsemalt. Kõnealuste parameetrite täpsustamine on osa punktis 4.4.2 nimetatud turvaelemente täpsustavast rakendusaktist, mille komisjon kavatseb sügisel vastu võtta. 4.4.4. Riskipõhine regulatiivne lähenemisviis Artiklis 17 on sätestatud, et pädevad asutused võtavad digitaalse teenuse osutajate suhtes meetmeid järgneva järelevalve käigus. Liikmesriigid peavad tagama, et pädevad asutused võtavad meetmeid, kui neile esitatakse tõendid, et digitaalse teenuse osutaja ei täida direktiivi artiklis 16 sätestatud nõudeid. Peale selle on komisjonil artikli 16 lõigete 8 ja 9 kohaselt õigus vastu võtta rakendusakte teatamis- ja turvanõuete kohta, mis edendavad ühtlustamist digitaalse teenuse osutajate jaoks. Artikli 16 lõike 10 kohaselt ei tohi liikmesriigid kehtestada digitaalse teenuse osutajate suhtes lisaks direktiiviga ette nähtutele täiendavaid turva- või teatamisnõudeid, välja arvatud juhul, kui need meetmed on vajalikud riigi põhifunktsioonide, eelkõige riigi julgeoleku tagamiseks ning kuritegude uurimise, avastamise ja nende eest vastutusele võtmise võimaldamiseks. Digitaalse teenuse osutajate piiriülest olemust arvesse võttes ei järgi direktiiv mitme üheaegse jurisdiktsiooni mudelit, vaid lähenemisviisi, mis põhineb ettevõtja peamisel tegevuskohal liidus38. See võimaldab digitaalse teenuse osutajate suhtes kohaldada ühtset reeglistikku, kusjuures järelevalve eest vastutab üks pädev asutus – see on eriti oluline, sest paljud digitaalse teenuse osutajad pakuvad teenuseid korraga mitmes liikmesriigis. Sellise lähenemisviisi kohaldamine vähendab digitaalse teenuse osutajate koormust nõuete täitmisel ning tagab digitaalse ühtse turu nõuetekohase toimimise. 4.4.5. Jurisdiktsioon Võrgu- ja infoturbe direktiivi artikli 18 lõike 1 kohaselt kuulub digitaalse teenuse osutaja selle liikmesriigi jurisdiktsiooni alla, kelle territooriumil on tema peamine tegevuskoht, nagu on eespool selgitatud. Artikli 18 lõikes 2 on sätestatud, et kui konkreetne digitaalse teenuse osutaja pakub teenuseid ELis, kuid tema asukoht ei ole liidu territooriumil, peab ta määrama oma esindaja liidus. Sellisel juhul käsitatakse digitaalse teenuse osutajat selle liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvana, kus on esindaja asukoht. Juhul kui digitaalse teenuse osutaja pakub liikmesriigis teenuseid, kuid ei ole esindajat ELis määranud, võib liikmesriik põhimõtteliselt võtta digitaalse teenuse osutaja suhtes meetmeid, kuna see rikub direktiivist tulenevaid kohustusi. 4.4.6. Piiratud ulatusega digitaalse teenuse osutajate vabastamine turvanõuetest ja teatamiskohustusest Artikli 16 lõike 11 kohaselt on digitaalse teenuse osutajad, kes on mikro- ja väikeettevõtjad komisjoni soovituse 2003/361/EÜ39 tähenduses, vabastatud artiklis 16 sätestatud turvanõuetest ja teatamiskohustusest. Need nõuded ei ole seega siduvad ettevõtjatele, kus 38 39 Vt eelkõige direktiivi artikkel 18. ELT L 24, 20.5.2003, lk 36. 35

Select target paragraph3

Connect to a paragraph
Connect to an entity
Disable highlights
Add to table of contents