vajadusega hõlbustada piiriülest koostööd ja suhtlust. Seda on eriti vaja, kuna liikmesriikidel võib olla rohkem kui üks riiklik asutus. Seega lihtsustab ühtne kontaktpunkt erinevate liikmesriikide asutuste identifitseerimist ja koostööd. Ühtse kontaktpunkti sidepidamisülesanne hõlmab tõenäoliselt suhtlust koostöörühma sekretariaadi ja CSIRTide võrgustiku sekretariaadiga, kui riigi ühtne kontaktpunkt ei ole CSIRT ega koostöörühma liige. Lisaks sellele peavad liikmesriigid tagama, et ühtset kontaktpunkti teavitatakse oluliste teenuste operaatoritelt ja digitaalse teenuse osutajatelt saadud teadetest20. Direktiivi artikli 8 lõikes 3 on sätestatud, et kui liikmesriik võtab kasutusele tsentraliseeritud lähenemisviisi, st nimetab ainult ühe pädeva asutuse, siis on see pädev asutus ka ühtne kontaktpunkt. Kui liikmesriik otsustab detsentraliseeritud lähenemisviisi kasuks, võib ta määrata ühe pädevatest asutustest ühtseks kontaktpunktiks. Kui pädev asutus, CSIRT ja ühtne kontaktpunkt on erinevad üksused, on liikmesriigid valitud institutsioonilisest mudelist sõltumata kohustatud tagama nende tulemusliku koostöö, et täita direktiivis sätestatud kohustused21. Ühtne kontaktpunkt peab esitama koostöörühmale 9. augustiks 2018 ja seejärel igal aastal saadud teadete kohta koondaruande, milles esitatakse teadete arv, intsidentide laad ja asutuste võetud meetmed, nagu teiste mõjutatud liikmesriikide teavitamine intsidendist või asjakohase teabe edastamine teate esitanud ettevõtjale intsidendi käsitlemiseks22. Pädeva asutuse või CSIRTi taotlusel peab ühtne kontaktpunkt edastama oluliste teenuste operaatorite teated teiste intsidendist mõjutatud liikmesriikide ühtsetele kontaktpunktidele23. Liimesriigid peavad teatama komisjonile ühtse kontaktpunkti määramisest ja ülesannetest direktiivi ülevõtmise tähtajaks. Teave ühtse kontaktpunkti määramise kohta tuleb avalikustada samamoodi nagu riiklike pädevate asutuste andmed. Komisjon avaldab määratud ühtsete kontaktpunktide loetelu. 3.7. Karistused Artiklis 21 jäetakse liikmesriikidele otsustusõigus kohaldatavate karistuste liigi ja laadi üle, tingimusel et need karistused oleksid tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Teisisõnu on liikmesriikidel põhimõtteliselt vabadus otsustada oma siseriiklikes õigusaktides sätestatud karistuste maksimaalse määra üle, kuid valitud määr või protsent peab võimaldama riigi ametiasutustel rakendada igal konkreetsel juhul tõhusaid, proportsionaalseid ja hoiatavaid karistusi, võttes arvesse erinevaid tegureid, nagu rikkumiste tõsidus ja sagedus. 4. Üksused, kellel on turvanõuete ja intsidentidest teatamisega seotud kohustused Ühiskonna ja majanduse jaoks olulist rolli omavad üksused, kellele osutatakse direktiivi artikli 4 lõigetes 4 ja 5 kui oluliste teenuste operaatoritele ja digitaalse teenuse osutajatele, on 20 Vt artikli 10 lõige 3. Vt artikli 10 lõige 1. 22 Sama. 23 Vt artikli 14 lõige 5. 21 19

Select target paragraph3

Connect to a paragraph
Connect to an entity
Disable highlights
Add to table of contents