4.1.6. Kuidas identifitseerimisprotsessi läbi viia?
Nagu on näha jooniselt 4, peaks riigi ametiasutus konkreetse üksuse identifitseerimisprotsessi
läbiviimisel pöörama tähelepanu kuuele põhiküsimusele. Järgmises osas vastab iga küsimus
etapile, mis tuleb läbida vastavalt artiklile 5 koostoimes artikliga 6, võttes arvesse ka artikli 1
lõike 7 kohaldatavust.
1. etapp. Kas üksus kuulub direktiivi II lisas nimetatud sektorisse/allsektorisse ja vastab
selles osutatud liigile?
Riigi ametiasutus peab hindama, kas tema territooriumil asutatud üksus kuulub direktiivi
II lisas loetletud sektorisse ja allsektorisse. II lisa hõlmab erinevaid majandussektoreid, mida
peetakse siseturu nõuetekohase toimimise seisukohalt tähtsaks. II lisas osutatakse eelkõige
järgmistele sektoritele ja allsektoritele:
energeetika: elekter, nafta ja gaas;
transport: lennu-, raudtee-, vee- ja maanteetransport;
pangandus: krediidiasutused;
finantsturu taristu: kauplemiskohad, kesksed vastaspooled;
tervishoiusektor: tervishoiuasutused (k.a haiglad ja erakliinikud);
vesi: joogivee varustus ja jaotamine;
digitaalne taristu: interneti vahetuspunktid, domeeninimede süsteemi teenuse osutajad
ja tippdomeeninimede registrid28.
2. etapp. Kas erinormid on kohaldatavad?
Järgmisena peavad riigi ametiasutused hindama, kas artikli 1 lõikes 7 sätestatud erinormid on
kohaldatavad. Selles sättes on eelkõige märgitud, et kui liidu õigusaktiga kehtestatakse
digitaalse teenuse osutajatele või oluliste teenuste operaatoritele turva- ja/või teatamisnõuded,
mis on toimelt vähemalt samaväärsed võrgu- ja infoturbe direktiivi asjaomaste nõuetega,
kohaldatakse erinormides sätestatud kohustusi. Peale selle täpsustatakse põhjenduses 9, et kui
artikli 1 lõikes 7 sätestatud nõuded on täidetud, peavad liikmesriigid kohaldama valdkondlike
ELi õigusaktide sätteid, sealhulgas jurisdiktsiooniga seotud sätted. Sellisel juhul võrgu- ja
infoturbe direktiivi asjaomaseid sätteid ei kohaldata. Sellisel juhul ei peaks pädev asutus
artikli 5 lõike 2 kohast identifitseerimisprotsessi jätkama29.
3. etapp. Kas operaator pakub olulist teenust direktiivi tähenduses?
Artikli 5 lõike 2 punkti a kohaselt peab identifitseeritav üksus osutama teenust, mis on oluline
elutähtsa ühiskondliku ja/või majandustegevuse säilitamise seisukohast. Selle hindamisel peab
liikmesriik arvesse võtma, et üks üksus võib osutada nii olulisi kui ka mitteolulisi teenuseid.
See tähendab seda, et võrgu- ja infoturbe direktiivi turva- ja teatamisnõudeid kohaldatakse
konkreetse operaatori suhtes üksnes oluliste teenuste osutamise ulatuses.
28
Neid üksusi käsitletakse üksikasjalikumalt punktis 4.1.1.
29
Erinormide kohaldatavust käsitletakse täpsemalt punktis 5.1.
25
Select target paragraph3
Connect to a paragraph
Connect to an entity
Disable highlights
Add to table of contents