vahetamist. Interneti vahetuspunkti võib kirjeldada ka kui füüsilist kohta, kus paljud võrgustikud vahetavad üksteisega kommutaatori kaudu internetiliiklust. Interneti vahetuspunkti peamine otstarve on võimaldada võrkude omavahelist otse ühendamist vahetuspunkti kaudu, ilma et liiklus peaks kulgema ühe või enama kolmanda osapoole võrgu kaudu. Interneti vahetuspunkti teenuse pakkuja tavaliselt internetiliiklust ei suuna. Internetiliiklust suunavad võrguteenuse pakkujad. Võrkude otse ühendamisel on palju eeliseid, millest peamised on maksumus, latentsusaeg ja ribalaius. Tavaliselt osapooled vahetuspunkti läbiva internetiliikluse eest tasu ei võta, samas kui liikluse eest ülesvoolu paikneva internetiteenuste osutajani võetakse. Võrkude otse ühendamisel, mis sageli toimub mõlema võrguga samas linnas, ei pea andmed ühest võrgust teise saamiseks liikuma kauge maa taha ja seetõttu väheneb latentsusaeg. Tuleks märkida, et interneti vahetuspunkti määratlus ei hõlma füüsilisi punkte, kus ühendatakse omavahel ainult kaks füüsilist võrku (st sellised võrguteenuse osutajad nagu BASE ja PROXIMUS). Seega peavad liikmesriigid eristama direktiivi ülevõtmisel operaatoreid, kes lihtsustavad mitme võrguoperaatori vahelist internetiliiklust, nendest, kes on ühe võrgu operaatorid ja ühendavad füüsiliselt oma võrgud ühenduslepingute alusel. Viimasel juhul ei ole võrguteenuse osutajad artikli 4 punkti 13 määratlusega hõlmatud. Seda küsimust selgitatakse põhjenduses 18, kus on öeldud, et interneti vahetuspunkt ei paku juurdepääsu võrgule ega toimi transiiditeenuse osutaja ega edastajana. Teenuse osutajate viimasesse kategooriasse kuuluvad üldkasutatavaid sidevõrke ja/või -teenuseid pakkuvad ettevõtjad, kelle suhtes kohaldatakse direktiivi 2002/21/EÜ artiklites 13a ja 13b sätestatud turvalisuse tagamise ja teatamise kohustust ning kes seetõttu ei kuulu võrgu- ja infoturbe direktiivi kohaldamisalasse26. 2) Domeeninimede süsteem Domeeninimede süsteem on määratletud artikli 4 punktis 14 kui „hierarhilise jaotamise põhimõttel toimuv nimede andmise süsteem võrgus, mis edastab domeeninimede päringuid“. Täpsemalt saab domeeninimede süsteemi kirjeldada kui arvutitele, teenustele ja mis tahes muule internetti ühendatud ressursile hierarhilise jaotamise põhimõttel toimuvat nimede andmise süsteemi, mis võimaldab kodeerida domeeninimesid internetiprotokolli (IP) aadressideks. Süsteemi peamine ülesanne on transleerida määratud domeeninimed internetiprotokolli aadressideks. Selleks et selline domeeninimede transleerimine IPaadressideks oleks võimalik, kasutab domeeninimede süsteem andmebaasi ning nimeservereid ja resolverit. Kuigi domeeninimede kodeerimine ei ole domeeninimede süsteemi ainus ülesanne, on see selle keskne ülesanne. Artikli 4 punktis 14 esitatud legaaldefinitsioon keskendub süsteemi peamisele ülesandele kasutaja seisukohast, laskumata tehnilistesse üksikasjadesse, nagu domeeninimeruum, nimeserverid, resolverid jne. Artikli 4 punktis 15 on määratletud, kes on domeeninimede süsteemi teenuse osutaja. 3) Tippdomeeninimede register 26 Võrgu- ja infoturbe direktiivi ja direktiivi 2002/21/EÜ vahelise seose üksikasjade kohta vt punkt 5.2. 21

Select target paragraph3

Connect to a paragraph
Connect to an entity
Disable highlights
Add to table of contents