ja terviklikkus on ELi õigusaktidega finantsinstitutsioonidele kehtestatud operatsiooniriskiga
seotud nõuete oluline osa.
Näited
i) Teine makseteenuste direktiiv
Nn teise makseteenuste direktiiviga41 on ette nähtud pangandussektori ja eelkõige määruse
(EL) 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 1 määratletud krediidiasutuste poolt makseteenuste
osutamise puhul kohaldatavad turva- ja teatamisnõuded, mis on sätestatud direktiivi
artiklites 95 ja 96.
Täpsemalt nõutakse artikli 95 lõikes 1 makseteenuse pakkujatelt asjakohaste
leevendusmeetmete ja kontrollimehhanismide kehtestamist, et juhtida nende pakutavate
makseteenustega seotud operatsiooni- ja turvariske. Need meetmed peaksid hõlmama
tulemuslike intsidentide haldamise menetluste kehtestamist ja rakendamist, sealhulgas suurte
operatsiooni- ja turvaintsidentide avastamise ja liigitamise menetlusi. Teise makseteenuste
direktiivi põhjendustes 95 ja 96 täpsustatakse selliste turvameetmete laadi. Nende sätete
põhjal on ilmne, et ettenähtud meetmete eesmärk on hallata makseteenuste osutamisel
kasutatavate võrgu- ja infosüsteemidega seotud turvariske. Seepärast võib neid turvanõudeid
pidada toimelt vähemalt samaväärseteks võrgu- ja infoturbe direktiivi artikli 14 lõigete 1 ja 2
vastavate sätetega.
Teatamisnõuete puhul nähakse teise makseteenuste direktiivi artikli 96 lõikes 1 ette
makseteenuse pakkujate kohustus teavitada suurema turvaintsidendi korral põhjendamatu
viivituseta pädevat asutust. Peale selle nõutakse teise makseteenuste direktiivi artikli 96
lõikes 2, mis on võrreldav võrgu- ja infoturbe direktiivi artikli 14 lõikega 5, et pädev asutus
teavitaks teiste liikmesriikide pädevaid asutusi intsidendist, kui see on asjakohane. See
kohustus tähendab ka seda, et turvaintsidentidest teatamine peab hõlmama teavet, mis
võimaldaks asutustel hinnata intsidendi piiriülest mõju. Teise makseteenuste direktiivi
artikli 96 lõike 3 punktiga a antakse Euroopa Pangandusjärelevalvele õigus töötada koostöös
Euroopa Keskpangaga välja suunised intsidentidest teavitamise sisu ja vormi kohta.
Sellest tulenevalt võib järeldada, et kui krediidiasutused osutavad makseteenuseid, siis tuleks
võrgu- ja infoturbe direktiivi artikli 1 lõike 7 kohaselt kohaldada võrgu- ja infoturbe direktiivi
artikli 14 vastavate sätete asemel teise makseteenuste direktiivi artiklites 95 ja 96 sätestatud
turva- ja teatamisnõudeid.
ii) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2012. aasta määrus (EL) nr 648/2012
börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta
Finantsturu taristuga seoses sisaldab määrus (EL) nr 648/2012 koostoimes komisjoni
delegeeritud määrusega (EL) nr 153/2013 sätteid kesksetele vastaspooltele kehtivate
turvanõuete kohta – seda võib käsitada erinormina. Nendes õigusaktides on eelkõige
41
Direktiiv (EL) 2015/2366 (ELT L 337, 23.12.2015, lk 35).
37
Select target paragraph3
Connect to a paragraph
Connect to an entity
Disable highlights
Add to table of contents