ja terviklikkus on ELi õigusaktidega finantsinstitutsioonidele kehtestatud operatsiooniriskiga seotud nõuete oluline osa. Näited i) Teine makseteenuste direktiiv Nn teise makseteenuste direktiiviga41 on ette nähtud pangandussektori ja eelkõige määruse (EL) 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 1 määratletud krediidiasutuste poolt makseteenuste osutamise puhul kohaldatavad turva- ja teatamisnõuded, mis on sätestatud direktiivi artiklites 95 ja 96. Täpsemalt nõutakse artikli 95 lõikes 1 makseteenuse pakkujatelt asjakohaste leevendusmeetmete ja kontrollimehhanismide kehtestamist, et juhtida nende pakutavate makseteenustega seotud operatsiooni- ja turvariske. Need meetmed peaksid hõlmama tulemuslike intsidentide haldamise menetluste kehtestamist ja rakendamist, sealhulgas suurte operatsiooni- ja turvaintsidentide avastamise ja liigitamise menetlusi. Teise makseteenuste direktiivi põhjendustes 95 ja 96 täpsustatakse selliste turvameetmete laadi. Nende sätete põhjal on ilmne, et ettenähtud meetmete eesmärk on hallata makseteenuste osutamisel kasutatavate võrgu- ja infosüsteemidega seotud turvariske. Seepärast võib neid turvanõudeid pidada toimelt vähemalt samaväärseteks võrgu- ja infoturbe direktiivi artikli 14 lõigete 1 ja 2 vastavate sätetega. Teatamisnõuete puhul nähakse teise makseteenuste direktiivi artikli 96 lõikes 1 ette makseteenuse pakkujate kohustus teavitada suurema turvaintsidendi korral põhjendamatu viivituseta pädevat asutust. Peale selle nõutakse teise makseteenuste direktiivi artikli 96 lõikes 2, mis on võrreldav võrgu- ja infoturbe direktiivi artikli 14 lõikega 5, et pädev asutus teavitaks teiste liikmesriikide pädevaid asutusi intsidendist, kui see on asjakohane. See kohustus tähendab ka seda, et turvaintsidentidest teatamine peab hõlmama teavet, mis võimaldaks asutustel hinnata intsidendi piiriülest mõju. Teise makseteenuste direktiivi artikli 96 lõike 3 punktiga a antakse Euroopa Pangandusjärelevalvele õigus töötada koostöös Euroopa Keskpangaga välja suunised intsidentidest teavitamise sisu ja vormi kohta. Sellest tulenevalt võib järeldada, et kui krediidiasutused osutavad makseteenuseid, siis tuleks võrgu- ja infoturbe direktiivi artikli 1 lõike 7 kohaselt kohaldada võrgu- ja infoturbe direktiivi artikli 14 vastavate sätete asemel teise makseteenuste direktiivi artiklites 95 ja 96 sätestatud turva- ja teatamisnõudeid. ii) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2012. aasta määrus (EL) nr 648/2012 börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta Finantsturu taristuga seoses sisaldab määrus (EL) nr 648/2012 koostoimes komisjoni delegeeritud määrusega (EL) nr 153/2013 sätteid kesksetele vastaspooltele kehtivate turvanõuete kohta – seda võib käsitada erinormina. Nendes õigusaktides on eelkõige 41 Direktiiv (EL) 2015/2366 (ELT L 337, 23.12.2015, lk 35). 37

Select target paragraph3

Connect to a paragraph
Connect to an entity
Disable highlights
Add to table of contents