vajadusega hõlbustada piiriülest koostööd ja suhtlust. Seda on eriti vaja, kuna liikmesriikidel
võib olla rohkem kui üks riiklik asutus. Seega lihtsustab ühtne kontaktpunkt erinevate
liikmesriikide asutuste identifitseerimist ja koostööd.
Ühtse kontaktpunkti sidepidamisülesanne hõlmab tõenäoliselt suhtlust koostöörühma
sekretariaadi ja CSIRTide võrgustiku sekretariaadiga, kui riigi ühtne kontaktpunkt ei ole
CSIRT ega koostöörühma liige. Lisaks sellele peavad liikmesriigid tagama, et ühtset
kontaktpunkti teavitatakse oluliste teenuste operaatoritelt ja digitaalse teenuse osutajatelt
saadud teadetest20.
Direktiivi artikli 8 lõikes 3 on sätestatud, et kui liikmesriik võtab kasutusele tsentraliseeritud
lähenemisviisi, st nimetab ainult ühe pädeva asutuse, siis on see pädev asutus ka ühtne
kontaktpunkt. Kui liikmesriik otsustab detsentraliseeritud lähenemisviisi kasuks, võib ta
määrata ühe pädevatest asutustest ühtseks kontaktpunktiks. Kui pädev asutus, CSIRT ja ühtne
kontaktpunkt on erinevad üksused, on liikmesriigid valitud institutsioonilisest mudelist
sõltumata kohustatud tagama nende tulemusliku koostöö, et täita direktiivis sätestatud
kohustused21.
Ühtne kontaktpunkt peab esitama koostöörühmale 9. augustiks 2018 ja seejärel igal aastal
saadud teadete kohta koondaruande, milles esitatakse teadete arv, intsidentide laad ja asutuste
võetud meetmed, nagu teiste mõjutatud liikmesriikide teavitamine intsidendist või asjakohase
teabe edastamine teate esitanud ettevõtjale intsidendi käsitlemiseks22. Pädeva asutuse või
CSIRTi taotlusel peab ühtne kontaktpunkt edastama oluliste teenuste operaatorite teated teiste
intsidendist mõjutatud liikmesriikide ühtsetele kontaktpunktidele23.
Liimesriigid peavad teatama komisjonile ühtse kontaktpunkti määramisest ja ülesannetest
direktiivi ülevõtmise tähtajaks. Teave ühtse kontaktpunkti määramise kohta tuleb avalikustada
samamoodi nagu riiklike pädevate asutuste andmed. Komisjon avaldab määratud ühtsete
kontaktpunktide loetelu.
3.7. Karistused
Artiklis 21 jäetakse liikmesriikidele otsustusõigus kohaldatavate karistuste liigi ja laadi üle,
tingimusel et need karistused oleksid tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Teisisõnu on
liikmesriikidel põhimõtteliselt vabadus otsustada oma siseriiklikes õigusaktides sätestatud
karistuste maksimaalse määra üle, kuid valitud määr või protsent peab võimaldama riigi
ametiasutustel rakendada igal konkreetsel juhul tõhusaid, proportsionaalseid ja hoiatavaid
karistusi, võttes arvesse erinevaid tegureid, nagu rikkumiste tõsidus ja sagedus.
4. Üksused, kellel on turvanõuete ja intsidentidest teatamisega seotud kohustused
Ühiskonna ja majanduse jaoks olulist rolli omavad üksused, kellele osutatakse direktiivi
artikli 4 lõigetes 4 ja 5 kui oluliste teenuste operaatoritele ja digitaalse teenuse osutajatele, on
20
Vt artikli 10 lõige 3.
Vt artikli 10 lõige 1.
22
Sama.
23
Vt artikli 14 lõige 5.
21
19
Select target paragraph3
Connect to a paragraph
Connect to an entity
Disable highlights
Add to table of contents