vahetamist. Interneti vahetuspunkti võib kirjeldada ka kui füüsilist kohta, kus paljud
võrgustikud vahetavad üksteisega kommutaatori kaudu internetiliiklust. Interneti
vahetuspunkti peamine otstarve on võimaldada võrkude omavahelist otse ühendamist
vahetuspunkti kaudu, ilma et liiklus peaks kulgema ühe või enama kolmanda osapoole võrgu
kaudu. Interneti vahetuspunkti teenuse pakkuja tavaliselt internetiliiklust ei suuna.
Internetiliiklust suunavad võrguteenuse pakkujad. Võrkude otse ühendamisel on palju
eeliseid, millest peamised on maksumus, latentsusaeg ja ribalaius. Tavaliselt osapooled
vahetuspunkti läbiva internetiliikluse eest tasu ei võta, samas kui liikluse eest ülesvoolu
paikneva internetiteenuste osutajani võetakse. Võrkude otse ühendamisel, mis sageli toimub
mõlema võrguga samas linnas, ei pea andmed ühest võrgust teise saamiseks liikuma kauge
maa taha ja seetõttu väheneb latentsusaeg.
Tuleks märkida, et interneti vahetuspunkti määratlus ei hõlma füüsilisi punkte, kus
ühendatakse omavahel ainult kaks füüsilist võrku (st sellised võrguteenuse osutajad nagu
BASE ja PROXIMUS). Seega peavad liikmesriigid eristama direktiivi ülevõtmisel
operaatoreid, kes lihtsustavad mitme võrguoperaatori vahelist internetiliiklust, nendest, kes on
ühe võrgu operaatorid ja ühendavad füüsiliselt oma võrgud ühenduslepingute alusel. Viimasel
juhul ei ole võrguteenuse osutajad artikli 4 punkti 13 määratlusega hõlmatud. Seda küsimust
selgitatakse põhjenduses 18, kus on öeldud, et interneti vahetuspunkt ei paku juurdepääsu
võrgule ega toimi transiiditeenuse osutaja ega edastajana. Teenuse osutajate viimasesse
kategooriasse kuuluvad üldkasutatavaid sidevõrke ja/või -teenuseid pakkuvad ettevõtjad, kelle
suhtes kohaldatakse direktiivi 2002/21/EÜ artiklites 13a ja 13b sätestatud turvalisuse tagamise
ja teatamise kohustust ning kes seetõttu ei kuulu võrgu- ja infoturbe direktiivi
kohaldamisalasse26.
2) Domeeninimede süsteem
Domeeninimede süsteem on määratletud artikli 4 punktis 14 kui „hierarhilise jaotamise
põhimõttel toimuv nimede andmise süsteem võrgus, mis edastab domeeninimede päringuid“.
Täpsemalt saab domeeninimede süsteemi kirjeldada kui arvutitele, teenustele ja mis tahes
muule internetti ühendatud ressursile hierarhilise jaotamise põhimõttel toimuvat nimede
andmise süsteemi, mis võimaldab kodeerida domeeninimesid internetiprotokolli (IP)
aadressideks. Süsteemi peamine ülesanne on transleerida määratud domeeninimed
internetiprotokolli aadressideks. Selleks et selline domeeninimede transleerimine IPaadressideks oleks võimalik, kasutab domeeninimede süsteem andmebaasi ning nimeservereid
ja resolverit. Kuigi domeeninimede kodeerimine ei ole domeeninimede süsteemi ainus
ülesanne, on see selle keskne ülesanne. Artikli 4 punktis 14 esitatud legaaldefinitsioon
keskendub süsteemi peamisele ülesandele kasutaja seisukohast, laskumata tehnilistesse
üksikasjadesse, nagu domeeninimeruum, nimeserverid, resolverid jne. Artikli 4 punktis 15 on
määratletud, kes on domeeninimede süsteemi teenuse osutaja.
3) Tippdomeeninimede register
26
Võrgu- ja infoturbe direktiivi ja direktiivi 2002/21/EÜ vahelise seose üksikasjade kohta vt punkt 5.2.
21
Select target paragraph3
Connect to a paragraph
Connect to an entity
Disable highlights
Add to table of contents