2. Riiklik võrgu- ja infosüsteemide turvalisuse strateegia Võrgu- ja infoturbe direktiivi artikli 7 kohaselt on liikmesriigid kohustatud vastu võtma riikliku võrgu- ja infosüsteemide turvalisuse strateegia, mida võib pidada samaväärseks mõistega „riiklik küberjulgeoleku strateegia“. Riikliku strateegia ülesanne on kindlaks määrata küberturvalisusega seotud strateegilised eesmärgid ning asjakohased regulatiivsed ja poliitikameetmed. Riikliku küberjulgeoleku strateegia mõistet kasutatakse laialdaselt nii rahvusvahelisel kui ka Euroopa tasandil, eelkõige ENISA koostöös liikmesriikidega riiklike strateegiate väljatöötamiseks, mille tulemusel avaldati hiljuti ajakohastatud riikliku küberjulgeoleku strateegia hea tava juhend2. Käesolevas punktis kirjeldab komisjon, kuidas võrgu- ja infoturbe direktiiv edendab liikmesriikide valmisolekut, nõudes tõhusate riiklike võrgu- ja infosüsteemide turvalisuse strateegiate kehtestamist (artikkel 7). Selles punktis käsitletakse järgmisi aspekte: a) strateegia kohaldamisala ning b) sisu ja vastuvõtmiskord. Nagu allpool täpsemalt kirjeldatud, on võrgu- ja infoturbe direktiivi artikli 7 nõuetekohane ülevõtmine direktiivi eesmärkide saavutamiseks määrava tähtsusega ning selleks on vaja eraldada piisavad rahalised vahendid ja inimressursid. 2.1. Riikliku strateegia kohaldamisala Artikli 7 sõnastuse kohaselt hõlmab riikliku küberjulgeoleku strateegia vastuvõtmise kohustus üksnes II lisas osutatud sektoreid (s.o energeetika, transport, pangandus, finantsturg, tervishoid, joogivee varustus ja jaotamine ning digitaalne taristu) ja III lisas osutatud teenuseid (internetipõhine kauplemiskoht, internetipõhine otsingumootor ja pilvandmetöötlusteenus). Direktiivi artiklis 3 on konkreetselt sätestatud minimaalse ühtlustamise põhimõte, mille kohaselt liikmesriigid võivad vastu võtta või säilitada sätteid eesmärgiga saavutada võrgu- ja infosüsteemide turvalisuse kõrgem tase. Selle põhimõtte kohaldamine riikliku küberjulgeoleku strateegia vastuvõtmise kohustuse suhtes võimaldab liikmesriikidel hõlmata rohkem sektoreid ja teenuseid kui need, mida on nimetatud direktiivi II ja III lisas. Lähtudes võrgu- ja infoturbe direktiivi eesmärgist saavutada võrgu- ja infosüsteemide turvalisuse ühtlaselt kõrge tase kogu liidus,3 on komisjoni arvates soovitatav välja töötada riiklik strateegia, mis hõlmab kõiki ühiskonna ja majanduse asjaomaseid mõõtmeid, mitte üksnes võrgu- ja infoturbe direktiivi II ja III lisas käsitletud sektoreid ja digitaalseid teenuseid. See on kooskõlas nii rahvusvaheliste parimate tavade (vt Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu (ITU) suunised ja OECD analüüs, millele osutatakse edaspidi) kui ka võrgu- ja infoturbe direktiiviga. 2 ENISA, „National Cyber-Security Strategy Good Practice“ (Riikliku küberjulgeoleku strateegia hea tava juhend), 2016. Avaldatud aadressil https://www.enisa.europa.eu/publications/ncss-good-practice-guide. 3 Vt artikli 1 lõige 1. 5

Select target paragraph3

Connect to a paragraph
Connect to an entity
Disable highlights
Add to table of contents