2. Riiklik võrgu- ja infosüsteemide turvalisuse strateegia
Võrgu- ja infoturbe direktiivi artikli 7 kohaselt on liikmesriigid kohustatud vastu võtma
riikliku võrgu- ja infosüsteemide turvalisuse strateegia, mida võib pidada samaväärseks
mõistega „riiklik küberjulgeoleku strateegia“. Riikliku strateegia ülesanne on kindlaks
määrata küberturvalisusega seotud strateegilised eesmärgid ning asjakohased regulatiivsed ja
poliitikameetmed. Riikliku küberjulgeoleku strateegia mõistet kasutatakse laialdaselt nii
rahvusvahelisel kui ka Euroopa tasandil, eelkõige ENISA koostöös liikmesriikidega riiklike
strateegiate väljatöötamiseks, mille tulemusel avaldati hiljuti ajakohastatud riikliku
küberjulgeoleku strateegia hea tava juhend2.
Käesolevas punktis kirjeldab komisjon, kuidas võrgu- ja infoturbe direktiiv edendab
liikmesriikide valmisolekut, nõudes tõhusate riiklike võrgu- ja infosüsteemide turvalisuse
strateegiate kehtestamist (artikkel 7). Selles punktis käsitletakse järgmisi aspekte: a) strateegia
kohaldamisala ning b) sisu ja vastuvõtmiskord.
Nagu allpool täpsemalt kirjeldatud, on võrgu- ja infoturbe direktiivi artikli 7 nõuetekohane
ülevõtmine direktiivi eesmärkide saavutamiseks määrava tähtsusega ning selleks on vaja
eraldada piisavad rahalised vahendid ja inimressursid.
2.1. Riikliku strateegia kohaldamisala
Artikli 7 sõnastuse kohaselt hõlmab riikliku küberjulgeoleku strateegia vastuvõtmise kohustus
üksnes II lisas osutatud sektoreid (s.o energeetika, transport, pangandus, finantsturg,
tervishoid, joogivee varustus ja jaotamine ning digitaalne taristu) ja III lisas osutatud
teenuseid
(internetipõhine
kauplemiskoht,
internetipõhine
otsingumootor
ja
pilvandmetöötlusteenus).
Direktiivi artiklis 3 on konkreetselt sätestatud minimaalse ühtlustamise põhimõte, mille
kohaselt liikmesriigid võivad vastu võtta või säilitada sätteid eesmärgiga saavutada võrgu- ja
infosüsteemide turvalisuse kõrgem tase. Selle põhimõtte kohaldamine riikliku
küberjulgeoleku strateegia vastuvõtmise kohustuse suhtes võimaldab liikmesriikidel hõlmata
rohkem sektoreid ja teenuseid kui need, mida on nimetatud direktiivi II ja III lisas.
Lähtudes võrgu- ja infoturbe direktiivi eesmärgist saavutada võrgu- ja infosüsteemide
turvalisuse ühtlaselt kõrge tase kogu liidus,3 on komisjoni arvates soovitatav välja töötada
riiklik strateegia, mis hõlmab kõiki ühiskonna ja majanduse asjaomaseid mõõtmeid, mitte
üksnes võrgu- ja infoturbe direktiivi II ja III lisas käsitletud sektoreid ja digitaalseid teenuseid.
See on kooskõlas nii rahvusvaheliste parimate tavade (vt Rahvusvahelise
Telekommunikatsiooni Liidu (ITU) suunised ja OECD analüüs, millele osutatakse edaspidi)
kui ka võrgu- ja infoturbe direktiiviga.
2
ENISA, „National Cyber-Security Strategy Good Practice“ (Riikliku küberjulgeoleku strateegia hea tava
juhend), 2016. Avaldatud aadressil https://www.enisa.europa.eu/publications/ncss-good-practice-guide.
3
Vt artikli 1 lõige 1.
5
Select target paragraph3
Connect to a paragraph
Connect to an entity
Disable highlights
Add to table of contents