Nagu edaspidi põhjalikumalt selgitatakse, puudutab see eelkõige haldusasutusi, kes vastutavad sektorite ja teenuste eest, mida ei ole direktiivi II ja III lisas loetletud. Haldusasutused võivad töödelda tundlikku teavet, mida tuleb hõlmata riikliku küberjulgeoleku strateegia ja halduskavadega, millega hoitakse ära teabelekked ja tagatakse teabe vajalik kaitse. 2.2. Riiklike strateegiate sisu ja vastuvõtmiskord Vastavalt võrgu- ja infoturbe direktiivi artiklile 7 tuleb riiklikus küberjulgeoleku strateegias käsitleda vähemalt järgmisi küsimusi: i) riikliku võrgu- ja infosüsteemide turvalisuse strateegia eesmärgid ja prioriteedid; ii) juhtimisraamistik, mille toel riikliku strateegia eesmärgid ja prioriteedid ellu viia; iii) valmisoleku-, reageerimis- ja taastemeetmete, sh avaliku ja erasektori koostöö kindlaksmääramine; iv) asjakohaste haridus-, teadlikkuse suurendamise ja koolitusprogrammide kirjeldus; v) teadus- ja arendustegevuse kavade kirjeldus; vi) riskihindamiskava riskide kindlakstegemiseks ja vii) mitmesuguste strateegia rakendamises osalevate osalejate loetelu. Ei artiklis 7 ega sellele vastavas põhjenduses 29 ei ole sätestatud riikliku küberjulgeoleku strateegia vastuvõtmise nõudeid ega täpsustatud selle sisu. Mis puudutab protsessi ja riikliku küberjulgeoleku strateegia sisuga seotud täiendavaid elemente, siis komisjon peab kõnealuse strateegia vastuvõtmisel asjakohaseks allpool esitatud lähenemisviisi. See põhineb analüüsil, mis hindas liikmesriikide ja kolmandate riikide kogemusi selle kohta, kuidas liikmesriigid on oma strateegiaid välja töötanud. Täiendava teabe allikas on ENISA riikliku küberjulgeoleku strateegia koolitusvahend, mis koosneb videoklippidest ja mida saab alla laadida ameti veebisaidilt4. 2.3. Protsess ja käsitlemist vajavad teemad Riikliku strateegia väljatöötamise ja vastuvõtmise protsess on keeruline ja mitmekülgne ning nõuab tulemuslikkuse ja edukuse tagamiseks küberturvalisuse ekspertide, kodanikuühiskonna ja riigi poliitilise protsessi pidevat kaasamist. Vältimatu eeltingimus on kõrgema haldustasandi toetus vähemalt riigisekretäri tasandil või juhtministeeriumi samaväärsel tasandil ning poliitiline tugi. Riikliku küberjulgeoleku strateegia edukaks vastuvõtmiseks võib kaaluda järgmist viieetapilist protsessi (vt joonis 1). Esimene etapp. Strateegia juhtpõhimõtete ja strateegiliste eesmärkide kehtestamine Esmalt peavad riiklikud pädevad asutused kindlaks määrama mõned riikliku küberjulgeoleku strateegia olulised punktid, täpsemalt soovitud tulemused ehk direktiivi (artikli 7 lõike 1 punkt a) sõnastuses „eesmärgid ja prioriteedid“ ning selle, kuidas need tulemused täiendavad riiklikku sotsiaal- ja majanduspoliitikat ja kas need on kooskõlas Euroopa Liidu liikmesriigi staatusega kaasnevate eesõiguste ja kohustustega. Eesmärgid peaksid olema konkreetsed, 4 https://www.enisa.europa.eu/topics/national-cyber-security-strategies/national-cyber-security-strategiestraining-tool. 6

Select target paragraph3

Connect to a paragraph
Connect to an entity
Disable highlights
Add to table of contents