Nagu edaspidi põhjalikumalt selgitatakse, puudutab see eelkõige haldusasutusi, kes
vastutavad sektorite ja teenuste eest, mida ei ole direktiivi II ja III lisas loetletud.
Haldusasutused võivad töödelda tundlikku teavet, mida tuleb hõlmata riikliku
küberjulgeoleku strateegia ja halduskavadega, millega hoitakse ära teabelekked ja tagatakse
teabe vajalik kaitse.
2.2. Riiklike strateegiate sisu ja vastuvõtmiskord
Vastavalt võrgu- ja infoturbe direktiivi artiklile 7 tuleb riiklikus küberjulgeoleku strateegias
käsitleda vähemalt järgmisi küsimusi:
i) riikliku võrgu- ja infosüsteemide turvalisuse strateegia eesmärgid ja prioriteedid;
ii) juhtimisraamistik, mille toel riikliku strateegia eesmärgid ja prioriteedid ellu viia;
iii) valmisoleku-, reageerimis- ja taastemeetmete, sh avaliku ja erasektori koostöö
kindlaksmääramine;
iv) asjakohaste haridus-, teadlikkuse suurendamise ja koolitusprogrammide kirjeldus;
v) teadus- ja arendustegevuse kavade kirjeldus;
vi) riskihindamiskava riskide kindlakstegemiseks ja
vii) mitmesuguste strateegia rakendamises osalevate osalejate loetelu.
Ei artiklis 7 ega sellele vastavas põhjenduses 29 ei ole sätestatud riikliku küberjulgeoleku
strateegia vastuvõtmise nõudeid ega täpsustatud selle sisu. Mis puudutab protsessi ja riikliku
küberjulgeoleku strateegia sisuga seotud täiendavaid elemente, siis komisjon peab kõnealuse
strateegia vastuvõtmisel asjakohaseks allpool esitatud lähenemisviisi. See põhineb analüüsil,
mis hindas liikmesriikide ja kolmandate riikide kogemusi selle kohta, kuidas liikmesriigid on
oma strateegiaid välja töötanud. Täiendava teabe allikas on ENISA riikliku küberjulgeoleku
strateegia koolitusvahend, mis koosneb videoklippidest ja mida saab alla laadida ameti
veebisaidilt4.
2.3. Protsess ja käsitlemist vajavad teemad
Riikliku strateegia väljatöötamise ja vastuvõtmise protsess on keeruline ja mitmekülgne ning
nõuab tulemuslikkuse ja edukuse tagamiseks küberturvalisuse ekspertide, kodanikuühiskonna
ja riigi poliitilise protsessi pidevat kaasamist. Vältimatu eeltingimus on kõrgema
haldustasandi toetus vähemalt riigisekretäri tasandil või juhtministeeriumi samaväärsel
tasandil ning poliitiline tugi. Riikliku küberjulgeoleku strateegia edukaks vastuvõtmiseks võib
kaaluda järgmist viieetapilist protsessi (vt joonis 1).
Esimene etapp. Strateegia juhtpõhimõtete ja strateegiliste eesmärkide kehtestamine
Esmalt peavad riiklikud pädevad asutused kindlaks määrama mõned riikliku küberjulgeoleku
strateegia olulised punktid, täpsemalt soovitud tulemused ehk direktiivi (artikli 7 lõike 1
punkt a) sõnastuses „eesmärgid ja prioriteedid“ ning selle, kuidas need tulemused täiendavad
riiklikku sotsiaal- ja majanduspoliitikat ja kas need on kooskõlas Euroopa Liidu liikmesriigi
staatusega kaasnevate eesõiguste ja kohustustega. Eesmärgid peaksid olema konkreetsed,
4
https://www.enisa.europa.eu/topics/national-cyber-security-strategies/national-cyber-security-strategiestraining-tool.
6
Select target paragraph3
Connect to a paragraph
Connect to an entity
Disable highlights
Add to table of contents