mõõdetavad, saavutatavad, realistlikud ja tähtajalised (nn SMART-põhimõte). Näiteks: „Me
tagame, et see [tähtajaline] strateegia põhineb rangetel ja terviklikel parameetritel, millest
lähtudes me mõõdame edusamme tulemuste saavutamisel“5.
See hõlmab ka poliitilist hinnangut selle kohta, kas strateegia rakendamise rahastamiseks
saadakse märkimisväärsed eelarvelised vahendid. Samuti hõlmab see strateegia kavandatud
kohaldamisala ning erinevaid avaliku ja erasektori sidusrühmade kategooriaid, kes peaksid
eesmärkide ja meetmete kavandamises osalema.
Esimese etapi läbiviimist toetavad sihipärased seminarid ministeeriumide kõrgematele
ametnikele ja poliitikutele, mida juhivad professionaalsete kommunikatsioonioskustega
küberspetsialistid, kes oskavad selgitada, millised tagajärjed on vähesel küberturvalisusel või
selle puudumisel tänapäeva digitaalsele majandusele ja ühiskonnale.
Teine etapp. Strateegia sisu väljatöötamine
Strateegia peab sisaldama toetavaid meetmeid, ajapõhiseid meetmeid ja peamisi
tulemusnäitajaid, mille alusel toimub pärast kindlaksmääratud rakendusperioodi hindamine,
täiustamine ja parandamine. Need meetmed peavad toetama juhtpõhimõtetes nimetatud
eesmärke, prioriteete ja tulemusi. Toetavate meetmete kaasamise vajadus on sätestatud võrguja infoturbe direktiivi artikli 7 lõike 1 punktis c.
Strateegia koostamise juhtimiseks ja panuse andmise lihtsustamiseks on soovitatav
moodustada juhtministeeriumi juhitav juhtrühm. Selle saavutamiseks võib kasutada
asjaomastest ametnikest ja ekspertidest koosnevaid redaktsioonirühmasid, mis tegelevad
peamiste teemavaldkondadega, nagu riskihindamine, erandolukorra plaanimine, intsidentide
haldamine, oskuste arendamine, teadlikkuse suurendamine, uurimistegevus, tööstuslik areng
jne. Igal sektoril (nt energeetika, transport jne) palutakse ka eraldi hinnata nende kaasamise,
sealhulgas vahendite eraldamise mõju ning kaasata prioriteetide kindlakstegemisse ja
strateegia koostamise kohta ettepanekute tegemisse määratud oluliste teenuste operaatorid ja
peamised digitaalse teenuse osutajad. Valdkondlike sidusrühmade kaasamine on oluline ka
selle poolest, et direktiivi on vaja ühetaoliselt rakendada kõigis sektorites, võttes siiski arvesse
nende eripära.
Kolmas etapp. Juhtimisraamistiku väljatöötamine
Selleks et juhtimisraamistik oleks tõhus ja tulemuslik, peab see tuginema peamistele
sidusrühmadele ja lähtuma strateegia koostamisel kindlakstehtud prioriteetidest ning riiklike
haldus- ja poliitiliste struktuuride piirangutest ja taustast. Soovitatav on sisse seada otsene
aruandlus poliitikatasandile, kusjuures raamistikul on otsuste tegemise ja ressursside
eraldamise võimekus, ning saada sisendeid küberturvalisuse ekspertidelt ja tööstusharu
sidusrühmadelt. Võrgu- ja infoturbe direktiivi artikli 7 lõike 1 punktis b osutatakse
juhtimisraamistikule ja märgitakse konkreetselt, et „see hõlmab valitsusasutuste ning muude
asjaomaste osalejate [...] vastutust“.
5
Väljavõte Ühendkuningriigi riiklikust küberjulgeoleku strateegiast aastateks 2016–2021, lk 67.
7
Select target paragraph3
Connect to a paragraph
Connect to an entity
Disable highlights
Add to table of contents