mõõdetavad, saavutatavad, realistlikud ja tähtajalised (nn SMART-põhimõte). Näiteks: „Me tagame, et see [tähtajaline] strateegia põhineb rangetel ja terviklikel parameetritel, millest lähtudes me mõõdame edusamme tulemuste saavutamisel“5. See hõlmab ka poliitilist hinnangut selle kohta, kas strateegia rakendamise rahastamiseks saadakse märkimisväärsed eelarvelised vahendid. Samuti hõlmab see strateegia kavandatud kohaldamisala ning erinevaid avaliku ja erasektori sidusrühmade kategooriaid, kes peaksid eesmärkide ja meetmete kavandamises osalema. Esimese etapi läbiviimist toetavad sihipärased seminarid ministeeriumide kõrgematele ametnikele ja poliitikutele, mida juhivad professionaalsete kommunikatsioonioskustega küberspetsialistid, kes oskavad selgitada, millised tagajärjed on vähesel küberturvalisusel või selle puudumisel tänapäeva digitaalsele majandusele ja ühiskonnale. Teine etapp. Strateegia sisu väljatöötamine Strateegia peab sisaldama toetavaid meetmeid, ajapõhiseid meetmeid ja peamisi tulemusnäitajaid, mille alusel toimub pärast kindlaksmääratud rakendusperioodi hindamine, täiustamine ja parandamine. Need meetmed peavad toetama juhtpõhimõtetes nimetatud eesmärke, prioriteete ja tulemusi. Toetavate meetmete kaasamise vajadus on sätestatud võrguja infoturbe direktiivi artikli 7 lõike 1 punktis c. Strateegia koostamise juhtimiseks ja panuse andmise lihtsustamiseks on soovitatav moodustada juhtministeeriumi juhitav juhtrühm. Selle saavutamiseks võib kasutada asjaomastest ametnikest ja ekspertidest koosnevaid redaktsioonirühmasid, mis tegelevad peamiste teemavaldkondadega, nagu riskihindamine, erandolukorra plaanimine, intsidentide haldamine, oskuste arendamine, teadlikkuse suurendamine, uurimistegevus, tööstuslik areng jne. Igal sektoril (nt energeetika, transport jne) palutakse ka eraldi hinnata nende kaasamise, sealhulgas vahendite eraldamise mõju ning kaasata prioriteetide kindlakstegemisse ja strateegia koostamise kohta ettepanekute tegemisse määratud oluliste teenuste operaatorid ja peamised digitaalse teenuse osutajad. Valdkondlike sidusrühmade kaasamine on oluline ka selle poolest, et direktiivi on vaja ühetaoliselt rakendada kõigis sektorites, võttes siiski arvesse nende eripära. Kolmas etapp. Juhtimisraamistiku väljatöötamine Selleks et juhtimisraamistik oleks tõhus ja tulemuslik, peab see tuginema peamistele sidusrühmadele ja lähtuma strateegia koostamisel kindlakstehtud prioriteetidest ning riiklike haldus- ja poliitiliste struktuuride piirangutest ja taustast. Soovitatav on sisse seada otsene aruandlus poliitikatasandile, kusjuures raamistikul on otsuste tegemise ja ressursside eraldamise võimekus, ning saada sisendeid küberturvalisuse ekspertidelt ja tööstusharu sidusrühmadelt. Võrgu- ja infoturbe direktiivi artikli 7 lõike 1 punktis b osutatakse juhtimisraamistikule ja märgitakse konkreetselt, et „see hõlmab valitsusasutuste ning muude asjaomaste osalejate [...] vastutust“. 5 Väljavõte Ühendkuningriigi riiklikust küberjulgeoleku strateegiast aastateks 2016–2021, lk 67. 7

Select target paragraph3

Connect to a paragraph
Connect to an entity
Disable highlights
Add to table of contents