Neljas etapp. Strateegia kavandi koostamine ja läbivaatamine Selles etapis tuleb koostada strateegia kavand ja see läbi vaadata, kasutades SWOT-analüüsi, millega tehakse kindlaks sisu muutmise vajadus. Pärast ametisisest läbivaatamist tuleks konsulteerida sidusrühmadega. Oluline on ka läbi viia avalik konsultatsioon, et rõhutada kavandatava strateegia tähtsust üldsusele, saada kõikidest võimalikest allikatest sisendeid ja leida toetust strateegia rakendamise rahastamisele. Viies etapp. Ametlik vastuvõtmine Viimane etapp hõlmab strateegia ametlikku vastuvõtmist poliitilisel tasandil koos seda toetava eelarvega, mis näitab, kui tõsiselt asjaomased liikmesriigid küberturvalisusesse suhtuvad. Võrgu- ja infoturbe direktiivi eesmärkide saavutamiseks julgustab komisjon liikmesriike esitama teavet eelarve kohta, kui nad edastavad komisjonile riikliku strateegia kooskõlas artikli 7 lõikega 3. Strateegia ja direktiivi tulemuslikuks rakendamiseks on äärmiselt oluline täita eelarve ja vajalike inimressurssidega seotud kohustusi. Kuna küberturvalisus on ikka veel suhteliselt uus ja kiiresti laienev avaliku poliitika valdkond, on enamikul juhtudel vaja uusi investeeringuid, isegi kui riigi rahanduse üldine olukord nõuab kärpeid ja säästmist. Nõuanded protsessi ja riiklike strateegiate sisu kohta on kättesaadavad erinevates avalikes ja akadeemilistes allikates, nagu ENISA,6 ITU,7 OECD,8 küberekspertide ülemaailmne koostööfoorum ja Oxfordi Ülikool9. 2.4. Konkreetsed sammud, mida liikmesriigid peavad astuma enne ülevõtmise tähtaega Enne direktiivi vastuvõtmist olid peaaegu kõik liikmesriigid10 avaldanud dokumendi, millele viidati kui riiklikule küberturvalisuse strateegiale. Käesoleva lisa punktis 6 loetletakse praegu liikmesriikides kehtivad strateegiad11. Tavaliselt hõlmavad need strateegilisi põhimõtteid, ENISA, „National Cyber-Security Strategy Good Practice“ (Riikliku küberjulgeoleku strateegia hea tava juhend), 2016. Avaldatud aadressil https://www.enisa.europa.eu/publications/ncss-good-practice-guide. 7 ITU, „National Cybersecurity Strategy Guide“ (Riikliku küberjulgeoleku strateegia juhend), 2011. Avaldatud aadressil http://www.itu.int/ITU-D/cyb/cybersecurity/docs/ITUNationalCybersecurityStrategyGuide.pdf. ITU avaldab 2017. aastal ka riikliku küberturvalisuse strateegia töövahendi (vt esitlus aadressil http://www.itu.int/en/ITU-D/Cybersecurity/Documents/National%20Strategy%20Toolkit%20introduction.pdf). 8 OECD, „Cybersecurity Policy Making at a Turning Point: Analysing a New Generation of National Cybersecurity Strategies“ (Küberturvalisuse poliitika kujundamise pöördepunkt: riiklike küberturvalisuse strateegiate uue põlvkonna analüüs), 2012. Avaldatud aadressil http://www.oecd.org/sti/ieconomy/cybersecurity%20policy%20making.pdf. 9 Global Cyber Security Capacity Centre (ülemaailmne küberturvalisuse kompetentsikeskus) ja Oxfordi Ülikool, „Global Cybersecurity Capacity Maturity Model for Nations (CMM)“ (Küberjulgeolekualase suutlikkuse küpsusmudel riikidele), muudetud trükk, 2016. Avaldatud aadressil https://www.thegfce.com/binaries/gfce/documents/publications/2017/02/13/cybersecurity-cmm-fornations/CMM+revised+edition.pdf. 10 Välja arvatud Kreeka, kus riiklik küberturvalisuse strateegia on alates 2014. aastast koostamisel (vt https://www.enisa.europa.eu/topics/national-cyber-security-strategies/ncss-map/strategies/national-cybersecurity-strategy-greece/view). 11 See teave põhineb ENISA esitatud riiklike küberturvalisuse strateegiate ülevaatel, mis on kättesaadav aadressil https://www.enisa.europa.eu/topics/national-cyber-security-strategies/ncss-map. 6 8

Select target paragraph3

Connect to a paragraph
Connect to an entity
Disable highlights
Add to table of contents