Neljas etapp. Strateegia kavandi koostamine ja läbivaatamine
Selles etapis tuleb koostada strateegia kavand ja see läbi vaadata, kasutades SWOT-analüüsi,
millega tehakse kindlaks sisu muutmise vajadus. Pärast ametisisest läbivaatamist tuleks
konsulteerida sidusrühmadega. Oluline on ka läbi viia avalik konsultatsioon, et rõhutada
kavandatava strateegia tähtsust üldsusele, saada kõikidest võimalikest allikatest sisendeid ja
leida toetust strateegia rakendamise rahastamisele.
Viies etapp. Ametlik vastuvõtmine
Viimane etapp hõlmab strateegia ametlikku vastuvõtmist poliitilisel tasandil koos seda toetava
eelarvega, mis näitab, kui tõsiselt asjaomased liikmesriigid küberturvalisusesse suhtuvad.
Võrgu- ja infoturbe direktiivi eesmärkide saavutamiseks julgustab komisjon liikmesriike
esitama teavet eelarve kohta, kui nad edastavad komisjonile riikliku strateegia kooskõlas
artikli 7 lõikega 3. Strateegia ja direktiivi tulemuslikuks rakendamiseks on äärmiselt oluline
täita eelarve ja vajalike inimressurssidega seotud kohustusi. Kuna küberturvalisus on ikka
veel suhteliselt uus ja kiiresti laienev avaliku poliitika valdkond, on enamikul juhtudel vaja
uusi investeeringuid, isegi kui riigi rahanduse üldine olukord nõuab kärpeid ja säästmist.
Nõuanded protsessi ja riiklike strateegiate sisu kohta on kättesaadavad erinevates avalikes ja
akadeemilistes allikates, nagu ENISA,6 ITU,7 OECD,8 küberekspertide ülemaailmne
koostööfoorum ja Oxfordi Ülikool9.
2.4. Konkreetsed sammud, mida liikmesriigid peavad astuma enne ülevõtmise tähtaega
Enne direktiivi vastuvõtmist olid peaaegu kõik liikmesriigid10 avaldanud dokumendi, millele
viidati kui riiklikule küberturvalisuse strateegiale. Käesoleva lisa punktis 6 loetletakse praegu
liikmesriikides kehtivad strateegiad11. Tavaliselt hõlmavad need strateegilisi põhimõtteid,
ENISA, „National Cyber-Security Strategy Good Practice“ (Riikliku küberjulgeoleku strateegia hea tava
juhend), 2016. Avaldatud aadressil https://www.enisa.europa.eu/publications/ncss-good-practice-guide.
7
ITU, „National Cybersecurity Strategy Guide“ (Riikliku küberjulgeoleku strateegia juhend), 2011. Avaldatud
aadressil
http://www.itu.int/ITU-D/cyb/cybersecurity/docs/ITUNationalCybersecurityStrategyGuide.pdf.
ITU avaldab 2017. aastal ka riikliku küberturvalisuse strateegia töövahendi (vt esitlus aadressil
http://www.itu.int/en/ITU-D/Cybersecurity/Documents/National%20Strategy%20Toolkit%20introduction.pdf).
8
OECD, „Cybersecurity Policy Making at a Turning Point: Analysing a New Generation of National
Cybersecurity Strategies“ (Küberturvalisuse poliitika kujundamise pöördepunkt: riiklike küberturvalisuse
strateegiate
uue
põlvkonna
analüüs),
2012.
Avaldatud
aadressil
http://www.oecd.org/sti/ieconomy/cybersecurity%20policy%20making.pdf.
9
Global Cyber Security Capacity Centre (ülemaailmne küberturvalisuse kompetentsikeskus) ja Oxfordi Ülikool,
„Global Cybersecurity Capacity Maturity Model for Nations (CMM)“ (Küberjulgeolekualase suutlikkuse
küpsusmudel
riikidele),
muudetud
trükk,
2016.
Avaldatud
aadressil
https://www.thegfce.com/binaries/gfce/documents/publications/2017/02/13/cybersecurity-cmm-fornations/CMM+revised+edition.pdf.
10
Välja arvatud Kreeka, kus riiklik küberturvalisuse strateegia on alates 2014. aastast koostamisel
(vt https://www.enisa.europa.eu/topics/national-cyber-security-strategies/ncss-map/strategies/national-cybersecurity-strategy-greece/view).
11
See teave põhineb ENISA esitatud riiklike küberturvalisuse strateegiate ülevaatel, mis on kättesaadav aadressil
https://www.enisa.europa.eu/topics/national-cyber-security-strategies/ncss-map.
6
8
Select target paragraph3
Connect to a paragraph
Connect to an entity
Disable highlights
Add to table of contents