On tähtis, et liikmesriigid kasutaksid võrgu- ja infoturbe direktiivi ülevõtmisega kaasnevat
võimalust oma riikliku küberturvalisuse strateegia läbivaatamiseks, võttes arvesse lisas
käsitletud puudusi, parimaid tavasid ja uusi probleeme.
Kuigi direktiiv keskendub mõistagi eriti olulistele äriühingutele ja teenustele, tuleb IKTst
sõltuvuse pideva suurenemise tõttu tegeleda terviklikult ja järjepidevalt majanduse ja
ühiskonna küberturvalisusega tervikuna. Seepärast tõstaks direktiivi miinimumnõudeid
ületavate (st rohkem kui vastavalt direktiivi II ja III lisas loetletud sektoreid ja teenuseid
hõlmavate) terviklike riiklike strateegiate vastuvõtmine võrgu- ja infosüsteemide turvalisuse
üldist taset.
Kuna küberturvalisus on ikka veel suhteliselt uus ja kiiresti laienev avaliku poliitika valdkond,
on enamikul juhtudel vaja uusi investeeringuid, isegi kui riigi rahanduse üldine olukord nõuab
kärpeid ja säästmist. Seetõttu on direktiivi eesmärkide saavutamiseks ülioluline teha
kaugeleulatuvaid otsuseid, et tagada piisavad rahalised vahendid ja inimressursid, mis on
hädavajalikud riiklike strateegiate tulemuslikuks rakendamiseks, sealhulgas eraldada piisavalt
ressursse riiklikele pädevatele asutustele ja CSIRTidele.
Rakendamise ja täitmise tulemuslikkus
Direktiivi artiklis 8 on nimetatud asjaomaste riiklike pädevate asutuste ja ühtsete
kontaktpunktide määramise vajadust, mis on direktiivi tulemusliku rakendamise ja piiriülese
koostöö tagamise üks võtmeelemente. Seoses sellega on liikmesriikides tekkinud nii
tsentraliseeritumaid kui ka detsentraliseeritumaid lähenemisviise. Liikmesriikides, kus riiklike
pädevate asutuste määramisel järgitakse detsentraliseeritumat lähenemisviisi, on osutunud
oluliseks tugevate koostöökokkulepete sõlmimine arvukate asutuste ja ühtse kontaktpunkti
vahel (vt lisa punkti 3.2 tabel 1). See suurendab rakendamise tulemuslikkust ja hõlbustab
täitmist.
Tuginemine varasematele kogemustele elutähtsa infoinfrastruktuuri kaitse alal võib aidata
välja töötada liikmesriikide jaoks optimaalse juhtimismudeli, mis tagab nii direktiivi
tulemusliku valdkondliku rakendamise kui ka sidusa horisontaalse lähenemisviisi (vt lisa
punkt 3.1).
Riiklike CSIRTide suurem suutlikkus
Kui kogu ELis ei tegutse piisavate ressurssidega varustatud ja tulemuslikud riiklikud
CSIRTid, nagu on ette nähtud võrgu- ja infoturbe direktiivi artiklis 9, jääb Euroopa Liit
piiriüleste küberohtude suhtes liiga haavatavaks. Liikmesriigid võiksid seetõttu kaaluda
CSIRTide pädevusala laiendamist direktiivi kohaldamisalast väljapoole jäävatele sektoritele
ja teenustele (vt lisa punkt 3.3). See võimaldaks riiklikel CSIRTidel pakkuda operatiivtuge
sellistes äriühingutes ja organisatsioonides toimuvate küberintsidentide puhul, mis ei kuulu
4
Select target paragraph3
Connect to a paragraph
Connect to an entity
Disable highlights
Add to table of contents