On tähtis, et liikmesriigid kasutaksid võrgu- ja infoturbe direktiivi ülevõtmisega kaasnevat võimalust oma riikliku küberturvalisuse strateegia läbivaatamiseks, võttes arvesse lisas käsitletud puudusi, parimaid tavasid ja uusi probleeme. Kuigi direktiiv keskendub mõistagi eriti olulistele äriühingutele ja teenustele, tuleb IKTst sõltuvuse pideva suurenemise tõttu tegeleda terviklikult ja järjepidevalt majanduse ja ühiskonna küberturvalisusega tervikuna. Seepärast tõstaks direktiivi miinimumnõudeid ületavate (st rohkem kui vastavalt direktiivi II ja III lisas loetletud sektoreid ja teenuseid hõlmavate) terviklike riiklike strateegiate vastuvõtmine võrgu- ja infosüsteemide turvalisuse üldist taset. Kuna küberturvalisus on ikka veel suhteliselt uus ja kiiresti laienev avaliku poliitika valdkond, on enamikul juhtudel vaja uusi investeeringuid, isegi kui riigi rahanduse üldine olukord nõuab kärpeid ja säästmist. Seetõttu on direktiivi eesmärkide saavutamiseks ülioluline teha kaugeleulatuvaid otsuseid, et tagada piisavad rahalised vahendid ja inimressursid, mis on hädavajalikud riiklike strateegiate tulemuslikuks rakendamiseks, sealhulgas eraldada piisavalt ressursse riiklikele pädevatele asutustele ja CSIRTidele. Rakendamise ja täitmise tulemuslikkus Direktiivi artiklis 8 on nimetatud asjaomaste riiklike pädevate asutuste ja ühtsete kontaktpunktide määramise vajadust, mis on direktiivi tulemusliku rakendamise ja piiriülese koostöö tagamise üks võtmeelemente. Seoses sellega on liikmesriikides tekkinud nii tsentraliseeritumaid kui ka detsentraliseeritumaid lähenemisviise. Liikmesriikides, kus riiklike pädevate asutuste määramisel järgitakse detsentraliseeritumat lähenemisviisi, on osutunud oluliseks tugevate koostöökokkulepete sõlmimine arvukate asutuste ja ühtse kontaktpunkti vahel (vt lisa punkti 3.2 tabel 1). See suurendab rakendamise tulemuslikkust ja hõlbustab täitmist. Tuginemine varasematele kogemustele elutähtsa infoinfrastruktuuri kaitse alal võib aidata välja töötada liikmesriikide jaoks optimaalse juhtimismudeli, mis tagab nii direktiivi tulemusliku valdkondliku rakendamise kui ka sidusa horisontaalse lähenemisviisi (vt lisa punkt 3.1). Riiklike CSIRTide suurem suutlikkus Kui kogu ELis ei tegutse piisavate ressurssidega varustatud ja tulemuslikud riiklikud CSIRTid, nagu on ette nähtud võrgu- ja infoturbe direktiivi artiklis 9, jääb Euroopa Liit piiriüleste küberohtude suhtes liiga haavatavaks. Liikmesriigid võiksid seetõttu kaaluda CSIRTide pädevusala laiendamist direktiivi kohaldamisalast väljapoole jäävatele sektoritele ja teenustele (vt lisa punkt 3.3). See võimaldaks riiklikel CSIRTidel pakkuda operatiivtuge sellistes äriühingutes ja organisatsioonides toimuvate küberintsidentide puhul, mis ei kuulu 4

Select target paragraph3

Connect to a paragraph
Connect to an entity
Disable highlights
Add to table of contents