Pädevuskeskuste võrgustikul peaks olema ka suutlikkus toetada testimise ja simulatsioonide kaudu tööstust, et tagada punktis 2.2 kirjeldatud küberturvalisuse sertifitseerimine. Võrgustiku kaasatus kõigisse ELi küberturvalisuse alastesse toimingutesse tagaks selle, et tema tegevust ajakohastatakse pidevalt vastavalt vajadustele. Keskuse eesmärgiks poleks üksnes tagada kõrged küberturbe standardid tehnoloogias ja küberturvalisuse süsteemides, vaid ka erialatöötajate jaoks kõrgetasemeliste pädevuste väljatöötamine, pakkudes riikide jaoks välja digioskuste arendamise lahendusi ja näidiseid. Sellisel kujul parandaks see küberturvalisuse suutlikkust ELi tasandil ja looks koostoime eelkõige ENISA, CERT-EU, Europoli, võimaliku tulevase küberturvalisuse kiirreageerimisfondi ja riikide CSIRTidega. Teema, millele pädevusvõrgustik peab oma töös eriliselt keskenduma, on Euroopa suutlikkus hinnata toodete ja teenuste krüpteerimist, mida kasutavad kodanikud, ettevõtted ja valitsused digitaalsel ühtsel turul. Tugev krüpteerimine on turvalise digitaalse tuvastamise süsteemide alus ja sellel on tõhusa küberturvalisuse tagamisel äärmiselt oluline roll47. See aitab ka kindlustada inimeste intellektuaalomandi turvalisuse, kaitsta põhiõiguseid, nagu väljendusvabadus, ja isikuandmeid ning tagada turvalise e-kaubanduse48. ELi tsiviil- ja kaitsevaldkonna küberturvalisuse turgude probleemid on sarnased49 ja ka kahesuguse kasutusega tehnoloogia eeldab tihedat koostööd elutähtsates valdkondades. Seepärast võiks võrgustikku ja selle keskust teises etapis edasi arendada ja lisada küberkaitsemõõtme, järgides samal ajal aluslepingus ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika kohta sätestatut. Lisaks sellele tehnoloogilisele suunale aitaks kaitsemõõde parandada küberkaitse alast koostööd liikmesriikide vahel, sh teabevahetuse, olukorrateadlikkuse, teadmiste parandamise ja koordineeritud reageerimise kaudu, ja toetaks liikmesriike ühisvõimete arendamisel. See võiks toimida ka platvormina, mille kaudu liikmesriikidel on võimalik panna paika ELi küberkaitse prioriteedid, otsida ühiseid lahendusi, panustada ühiste strateegiate väljatöötamisse, hõlbustada ühiseid küberkaitse alaseid koolitusi, õppusi ja testimist Euroopa tasandil ja toetada tööd küberkaitse taksonoomiate ja standardite kallal, kus keskusel oleks toetav ja nõuandev roll. Ülalnimetatud tegevuste elluviimiseks peaks keskus tegema küberkaitse valdkonnas tihedat ja üksteist täiendavat koostööd Euroopa Kaitseagentuuriga ning kübervastupanuvõime valdkonnas ENISAga. Selles kaitsemõõtmes võetaks arvesse Euroopa kaitse tulevikku käsitlevas aruteludokumendis algatatud protsessi. Küberkaitses nõutav kõrge vastupidavusvõime eeldab väga sihipärast teaduslikku ja tehnoloogilist tegevust. Äriühingute väljatöötatud küberkaitsealaseid projekte või tehnoloogiaid saaks nii teadus- kui ka arendustegevuse etapis rahastada Euroopa Kaitsefondist50. Konkreetsed valdkonnad nagu kvanttehnoloogiatel põhinevad krüpteerimise süsteemid, küberolukorrateadlikkus, juurdepääsu biomeetrilise reguleerimise süsteemid, kinnisründeohtude avastamine või andmekaeve võiksid siinkohal olla eriti asjakohased. Kõrge esindaja, Euroopa Kaitseagentuur ja komisjon toetavad liikmesriike, et selgitada välja valdkonnad, kus võiks kaaluda ühiste küberturvalisuse projektide elluviimist Euroopa Kaitsefondi toetusel. 2.6 47 48 49 50 Tugeva ELi küberoskuste baasi tagamine Komisjon paneb juba programmi „Horisont 2020“ raames välja rahalise auhinna, millega premeeritakse eautentimismeetodite seast parimat innovatiivset lahendust 4 miljoni euroga. Cybersecurity in the European Digital Single Market, High level group of Scientific Advisors, March 2017. Study on synergies between the civilian and the defence cybersecurity markets (Optimity; SMART 20140059). Küberkaitsealased projektid on juba praegu seatud Euroopa kaitsetööstuse arenguprogrammis prioriteediks ja küberkaitse on üks 2018. aastal korraldatavate projektikonkursside teemadest. 10

Select target paragraph3

Connect to a paragraph
Connect to an entity
Disable highlights
Add to table of contents