Pädevuskeskuste võrgustikul peaks olema ka suutlikkus toetada testimise ja simulatsioonide
kaudu tööstust, et tagada punktis 2.2 kirjeldatud küberturvalisuse sertifitseerimine. Võrgustiku
kaasatus kõigisse ELi küberturvalisuse alastesse toimingutesse tagaks selle, et tema tegevust
ajakohastatakse pidevalt vastavalt vajadustele. Keskuse eesmärgiks poleks üksnes tagada
kõrged küberturbe standardid tehnoloogias ja küberturvalisuse süsteemides, vaid ka
erialatöötajate jaoks kõrgetasemeliste pädevuste väljatöötamine, pakkudes riikide jaoks välja
digioskuste arendamise lahendusi ja näidiseid. Sellisel kujul parandaks see küberturvalisuse
suutlikkust ELi tasandil ja looks koostoime eelkõige ENISA, CERT-EU, Europoli, võimaliku
tulevase küberturvalisuse kiirreageerimisfondi ja riikide CSIRTidega.
Teema, millele pädevusvõrgustik peab oma töös eriliselt keskenduma, on Euroopa suutlikkus
hinnata toodete ja teenuste krüpteerimist, mida kasutavad kodanikud, ettevõtted ja valitsused
digitaalsel ühtsel turul. Tugev krüpteerimine on turvalise digitaalse tuvastamise süsteemide
alus ja sellel on tõhusa küberturvalisuse tagamisel äärmiselt oluline roll47. See aitab ka
kindlustada inimeste intellektuaalomandi turvalisuse, kaitsta põhiõiguseid, nagu
väljendusvabadus, ja isikuandmeid ning tagada turvalise e-kaubanduse48.
ELi tsiviil- ja kaitsevaldkonna küberturvalisuse turgude probleemid on sarnased49 ja ka
kahesuguse kasutusega tehnoloogia eeldab tihedat koostööd elutähtsates valdkondades.
Seepärast võiks võrgustikku ja selle keskust teises etapis edasi arendada ja lisada
küberkaitsemõõtme, järgides samal ajal aluslepingus ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika kohta
sätestatut. Lisaks sellele tehnoloogilisele suunale aitaks kaitsemõõde parandada küberkaitse
alast koostööd liikmesriikide vahel, sh teabevahetuse, olukorrateadlikkuse, teadmiste
parandamise ja koordineeritud reageerimise kaudu, ja toetaks liikmesriike ühisvõimete
arendamisel. See võiks toimida ka platvormina, mille kaudu liikmesriikidel on võimalik panna
paika ELi küberkaitse prioriteedid, otsida ühiseid lahendusi, panustada ühiste strateegiate
väljatöötamisse, hõlbustada ühiseid küberkaitse alaseid koolitusi, õppusi ja testimist Euroopa
tasandil ja toetada tööd küberkaitse taksonoomiate ja standardite kallal, kus keskusel oleks
toetav ja nõuandev roll. Ülalnimetatud tegevuste elluviimiseks peaks keskus tegema
küberkaitse valdkonnas tihedat ja üksteist täiendavat koostööd Euroopa Kaitseagentuuriga
ning kübervastupanuvõime valdkonnas ENISAga. Selles kaitsemõõtmes võetaks arvesse
Euroopa kaitse tulevikku käsitlevas aruteludokumendis algatatud protsessi.
Küberkaitses nõutav kõrge vastupidavusvõime eeldab väga sihipärast teaduslikku ja
tehnoloogilist tegevust. Äriühingute väljatöötatud küberkaitsealaseid projekte või
tehnoloogiaid saaks nii teadus- kui ka arendustegevuse etapis rahastada Euroopa
Kaitsefondist50. Konkreetsed valdkonnad nagu kvanttehnoloogiatel põhinevad krüpteerimise
süsteemid, küberolukorrateadlikkus, juurdepääsu biomeetrilise reguleerimise süsteemid,
kinnisründeohtude avastamine või andmekaeve võiksid siinkohal olla eriti asjakohased. Kõrge
esindaja, Euroopa Kaitseagentuur ja komisjon toetavad liikmesriike, et selgitada välja
valdkonnad, kus võiks kaaluda ühiste küberturvalisuse projektide elluviimist Euroopa
Kaitsefondi toetusel.
2.6
47
48
49
50
Tugeva ELi küberoskuste baasi tagamine
Komisjon paneb juba programmi „Horisont 2020“ raames välja rahalise auhinna, millega premeeritakse eautentimismeetodite seast parimat innovatiivset lahendust 4 miljoni euroga.
Cybersecurity in the European Digital Single Market, High level group of Scientific Advisors, March 2017.
Study on synergies between the civilian and the defence cybersecurity markets (Optimity; SMART 20140059).
Küberkaitsealased projektid on juba praegu seatud Euroopa kaitsetööstuse arenguprogrammis prioriteediks ja
küberkaitse on üks 2018. aastal korraldatavate projektikonkursside teemadest.
10
Select target paragraph3
Connect to a paragraph
Connect to an entity
Disable highlights
Add to table of contents