mis käsitleb küberturvalisuse pädevuskeskuste võrgustiku ning Euroopa küberturvalisuse
uurimis- ja pädevuskeskuse loomist, lähtudes vahetult eelnenud katseetapi kogemustest;
toetada liikmesriike, et selgitada välja valdkonnad, kus võiks kaaluda ühiste
küberturvalisuse projektide elluviimist Euroopa Kaitsefondi toetusel;
luua küberrünnete ohvrite aitamiseks üleeuroopaline ühtne kontaktpunkt, mille kaudu
antakse teavet uusimate ohtude kohta ning kuhu on koondatud praktilised nõuanded ja
küberturvalisuse vahendid;
liikmesriikide meetmed eesmärgiga koondada küberturvalisuse alane teave oskuste
omandamise programmidesse, e-valitsusse ja teadlikkuse parandamise kampaaniatesse;
tööstuse meetmed, mille eesmärk on tõhustada oma töötajatele pakutavat küberturvalisuse
alast koolitust ning võtta vastu oma toodete, teenuste ja protsesside suhtes kohaldatav
sisseprojekteeritud turvalisuse lähenemisviis.
3.
TULEMUSLIKU ELi KÜBERHEIDUTUSE VÄLJATÖÖTAMINE
Tulemuslik heidutus tähendab, et kehtestatakse võimalike küberkurjategijate ja küberrünnete
toimepanijate suhtes usutavate ja samas hoiatavate meetmete raamistik. Kuni küberrünnete
toimepanijate (nii riikidega mitteseotud osalejate kui ka riikide) ainus hirm on
ebaõnnestumine, puudub neil põhjus mitte proovida. Tõhusamad õiguskaitsemeetmed, mis
keskenduvad küberrünnete avastamisele ja jälgitavusele ning küberkurjategijatele süüdistuse
esitamisele, on tulemusliku heidutuse tagamiseks kesksel kohal. Lisaks peab EL toetama
liikmesriike kahesuguse kasutusega küberturvalisuse alase suutlikkuse väljatöötamisel. Võttes
meetmeid, mis suurendavad võimalust, et küberründe toimepanija tabatakse ja teda
karistatakse, on võimalik vähendada küberrünnete arvu. Küberrünnete uurimine peaks
toimuma kiiresti ja kuriteo toimepanija tuleks anda kohtu alla või tuleks võtta meetmed, mis
võimaldavad asjakohast poliitilist või diplomaatilist tegutsemist. Kui on tegemist tõsise
kriisiga, millel on oluline rahvusvaheline ja kaitsemõõde, võib ühise välis- ja
julgeolekupoliitika kõrge esindaja teha nõukogule ettepanekuid asjakohase reageerimise
kohta.
Samm kriminaalõiguse paremaks kohaldamiseks küberrünnete korral astuti 2013. aastal, kui
võeti vastu direktiiv, milles käsitletakse infosüsteemide vastu suunatud ründeid59. Selles on
sätestatud miinimumnormid, mis käsitlevad kuritegude määratlemist ja karistusi
infosüsteemide vastu suunatud rünnete valdkonnas, ning nähakse ette operatiivmeetmed
ametiasutustevahelise koostöö parandamiseks. Tänu direktiivile on tehtud märkimisväärseid
edusamme, et kriminaliseerida küberründed võrreldaval tasemel kõikides liikmesriikides,
lihtsustades nii seda liiki kuritegusid uurivate õiguskaitseasutuste piiriülest koostööd. Siiski
saaks direktiivi kõiki võimalusi paremini ära kasutada, kui liikmesriigid rakendaksid kõiki
selle sätteid täielikult60. Komisjon toetab liikmesriike ka edaspidi direktiivi rakendamisel ega
pea praegu vajalikuks teha ettepanekuid selle muutmiseks.
3.1
Pahatahtlike osalejate kindlakstegemine
Selleks et suurendada võimalusi kuritegude toimepanijate kohtu alla andmiseks, peame
viivitamata suurendama oma suutlikkust avastada küberrünnete toimepanijad.
Küberkuritegude uurimiseks kasuliku teabe, enamasti digitaalsete jälgede leidmine on
õiguskaitseasutuste jaoks keeruline ülesanne. Seetõttu peame suurendama oma tehnoloogilist
59
60
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. augusti 2013. aasta direktiiv 2013/40/EL, milles käsitletakse
infosüsteemide vastu suunatud ründeid.
COM(2017) 474.
13
Select target paragraph3
Connect to a paragraph
Connect to an entity
Disable highlights
Add to table of contents