mis käsitleb küberturvalisuse pädevuskeskuste võrgustiku ning Euroopa küberturvalisuse uurimis- ja pädevuskeskuse loomist, lähtudes vahetult eelnenud katseetapi kogemustest; toetada liikmesriike, et selgitada välja valdkonnad, kus võiks kaaluda ühiste küberturvalisuse projektide elluviimist Euroopa Kaitsefondi toetusel; luua küberrünnete ohvrite aitamiseks üleeuroopaline ühtne kontaktpunkt, mille kaudu antakse teavet uusimate ohtude kohta ning kuhu on koondatud praktilised nõuanded ja küberturvalisuse vahendid; liikmesriikide meetmed eesmärgiga koondada küberturvalisuse alane teave oskuste omandamise programmidesse, e-valitsusse ja teadlikkuse parandamise kampaaniatesse; tööstuse meetmed, mille eesmärk on tõhustada oma töötajatele pakutavat küberturvalisuse alast koolitust ning võtta vastu oma toodete, teenuste ja protsesside suhtes kohaldatav sisseprojekteeritud turvalisuse lähenemisviis.     3. TULEMUSLIKU ELi KÜBERHEIDUTUSE VÄLJATÖÖTAMINE Tulemuslik heidutus tähendab, et kehtestatakse võimalike küberkurjategijate ja küberrünnete toimepanijate suhtes usutavate ja samas hoiatavate meetmete raamistik. Kuni küberrünnete toimepanijate (nii riikidega mitteseotud osalejate kui ka riikide) ainus hirm on ebaõnnestumine, puudub neil põhjus mitte proovida. Tõhusamad õiguskaitsemeetmed, mis keskenduvad küberrünnete avastamisele ja jälgitavusele ning küberkurjategijatele süüdistuse esitamisele, on tulemusliku heidutuse tagamiseks kesksel kohal. Lisaks peab EL toetama liikmesriike kahesuguse kasutusega küberturvalisuse alase suutlikkuse väljatöötamisel. Võttes meetmeid, mis suurendavad võimalust, et küberründe toimepanija tabatakse ja teda karistatakse, on võimalik vähendada küberrünnete arvu. Küberrünnete uurimine peaks toimuma kiiresti ja kuriteo toimepanija tuleks anda kohtu alla või tuleks võtta meetmed, mis võimaldavad asjakohast poliitilist või diplomaatilist tegutsemist. Kui on tegemist tõsise kriisiga, millel on oluline rahvusvaheline ja kaitsemõõde, võib ühise välis- ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja teha nõukogule ettepanekuid asjakohase reageerimise kohta. Samm kriminaalõiguse paremaks kohaldamiseks küberrünnete korral astuti 2013. aastal, kui võeti vastu direktiiv, milles käsitletakse infosüsteemide vastu suunatud ründeid59. Selles on sätestatud miinimumnormid, mis käsitlevad kuritegude määratlemist ja karistusi infosüsteemide vastu suunatud rünnete valdkonnas, ning nähakse ette operatiivmeetmed ametiasutustevahelise koostöö parandamiseks. Tänu direktiivile on tehtud märkimisväärseid edusamme, et kriminaliseerida küberründed võrreldaval tasemel kõikides liikmesriikides, lihtsustades nii seda liiki kuritegusid uurivate õiguskaitseasutuste piiriülest koostööd. Siiski saaks direktiivi kõiki võimalusi paremini ära kasutada, kui liikmesriigid rakendaksid kõiki selle sätteid täielikult60. Komisjon toetab liikmesriike ka edaspidi direktiivi rakendamisel ega pea praegu vajalikuks teha ettepanekuid selle muutmiseks. 3.1 Pahatahtlike osalejate kindlakstegemine Selleks et suurendada võimalusi kuritegude toimepanijate kohtu alla andmiseks, peame viivitamata suurendama oma suutlikkust avastada küberrünnete toimepanijad. Küberkuritegude uurimiseks kasuliku teabe, enamasti digitaalsete jälgede leidmine on õiguskaitseasutuste jaoks keeruline ülesanne. Seetõttu peame suurendama oma tehnoloogilist 59 60 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. augusti 2013. aasta direktiiv 2013/40/EL, milles käsitletakse infosüsteemide vastu suunatud ründeid. COM(2017) 474. 13

Select target paragraph3

Connect to a paragraph
Connect to an entity
Disable highlights
Add to table of contents