Käesolevas ühisteatises kirjeldatud lähenemisviis loob ELile paremad väljavaated nende ohtudega toimetulemiseks. See aitab suurendada vastupidavusvõimet ja strateegilist sõltumatust, parandades tehnoloogia ja oskustega seotud suutlikkust ning aidates kujundada tugeva ühtse turu. Selleks peavad paigas olema õiged struktuurid, et tagada kõrge küberturvalisus ja olla valmis vajaduse korral reageerima, kaasates täies ulatuses kõik võtmeosalejad. Valitud lähenemisviis aitab ka tagada küberrünnete suhtes parema heidutuse, parandades nende eest vastutajate kindlaks tegemist, neile jälile jõudmist ja nende vastutusele võtmist. Selles tunnistatakse ka nähtuse üleilmset mõõdet ning arendatakse rahvusvahelist koostööd kui platvormi, kus ELil on küberturvalisuse küsimustes juhtpositsioon. Nende sammude aluseks on lähenemisviisid, mida kasutatakse digitaalse ühtse turu, üldise välis- ja julgeolekupoliitika strateegia, Euroopa julgeoleku tegevuskava,9 hübriidohtudega võitlemise ühise raamistiku10 ja Euroopa Kaitsefondi käivitamist käsitleva teatise puhul11,12. EL töötab juba mitme nimetatud teemaga: nüüd on aeg hakata eri otsi omavahel kokku viima. 2013. aastal koostas EL küberjulgeoleku strateegia, millega käivitas kübervastupidavuse parandamiseks peamised töösuunad13. Selle peamised eesmärgid ja põhimõtted – edendada usaldusväärset, turvalist ja avatud küberökosüsteemi – on endiselt asjakohased. Kuid pidevalt arenevad ja süvenevad ohud nõuavad uusi meetmeid, kui tahame tulevastele rünnetele vastu seista ja tagada nende suhtes heidutuse14. Arvestades ELi eri valdkondade poliitika ulatust ja tema käsutuses olevaid vahendeid, struktuure ja võimeid, on ELil küberturvalisusega tegelemiseks head eeldused. Liikmesriigid vastutavad ka edaspidi riigi julgeoleku eest, kuid ohtude ulatus ja piiriülene olemus on tugevad argumendid, mis räägivad ELi meetme võtmise kasuks, pakkudes liikmesriikidele stiimuleid ja tuge, et arendada ja säilitada suuremat ja paremat riiklikku suutlikkust küberturvalisuse valdkonnas, luues samal ajal ELi tasandi võimeid. Selle lähenemisviisi eesmärk on kaasata kõik osalejad – EL, liikmesriigid, tööstus ja üksikisikud –, et seada küberturvalisus esmatähtsale kohal. See on vajalik selleks, et arendada küberrünnete suhtes vastupidavust ja suuta ELi tasandil neile paremini reageerida. Selles esitatakse konkreetsed sammud, mis aitavad avastada ja uurida mis tahes vormis ELi ja selle liikmesriikide vastu suunatud küberintsidente ning neile kohaselt reageerida, sh andes kurjategijad kohtu alla. See annab ELi välisteenistusele võimaluse tõhusalt edendada küberturvalisust ülemaailmsel areenil. Selle tulemusena saab EL vahetada tagantjärele reageeriva lähenemisviisi ennetava vastu, et kaitsta Euroopa heaolu, ühiskonda ja väärtusi ning ka põhiõigusi ja -vabadusi, tegeledes nii olemasolevate kui ka tulevaste ohtudega. 2. PARANDAME ELi VASTUPIDAVUSVÕIMET KÜBERRÜNNETELE Tugev kübervastupidavusvõime eeldab kollektiivset ja laiaulatuslikku lähenemisviisi. Selleks on vaja stabiilsemaid ja tõhusamaid struktuure, et edendada küberturvalisust ja reageerida küberrünnetele liikmesriikides, kuid ka ELi enda institutsioonides, asutustes ja organites. Samuti eeldab see terviklikumat, eri poliitikavaldkondi hõlmavat lähenemisviisi, et parandada 9 10 11 12 13 14 COM(2015) 185 final. JOIN(2016) 18 final. COM(2017) 295. Lähenemisviisis on kasutatud ka sõltumatuid teaduslikke nõuandeid, mille Euroopa Komisjon on saanud teadusnõustamise mehhanismi teadusnõustajate kõrgetasemeliselt töörühmalt (vt viide allpool). JOIN(2013) 1 final. Selle strateegia hinnang on kättesaadav dokumendis SWD(2017) 295. Käesoleva teatise ettepanekud on eelarve seisukohast neutraalsed, kui ei ole märgitud teisiti. Iga algatuse puhul, millel on mõju eelarvele, järgitakse nõuetekohaselt iga-aastast eelarve menetlust ja see ei mõjuta järgmist 2020. aasta järgset mitmeaastast finantsraamistikku. 3

Select target paragraph3

Connect to a paragraph
Connect to an entity
Disable highlights
Add to table of contents