Käesolevas ühisteatises kirjeldatud lähenemisviis loob ELile paremad väljavaated nende
ohtudega toimetulemiseks. See aitab suurendada vastupidavusvõimet ja strateegilist
sõltumatust, parandades tehnoloogia ja oskustega seotud suutlikkust ning aidates kujundada
tugeva ühtse turu. Selleks peavad paigas olema õiged struktuurid, et tagada kõrge
küberturvalisus ja olla valmis vajaduse korral reageerima, kaasates täies ulatuses kõik
võtmeosalejad. Valitud lähenemisviis aitab ka tagada küberrünnete suhtes parema heidutuse,
parandades nende eest vastutajate kindlaks tegemist, neile jälile jõudmist ja nende vastutusele
võtmist. Selles tunnistatakse ka nähtuse üleilmset mõõdet ning arendatakse rahvusvahelist
koostööd kui platvormi, kus ELil on küberturvalisuse küsimustes juhtpositsioon. Nende
sammude aluseks on lähenemisviisid, mida kasutatakse digitaalse ühtse turu, üldise välis- ja
julgeolekupoliitika strateegia, Euroopa julgeoleku tegevuskava,9 hübriidohtudega võitlemise
ühise raamistiku10 ja Euroopa Kaitsefondi käivitamist käsitleva teatise puhul11,12.
EL töötab juba mitme nimetatud teemaga: nüüd on aeg hakata eri otsi omavahel kokku viima.
2013. aastal koostas EL küberjulgeoleku strateegia, millega käivitas kübervastupidavuse
parandamiseks peamised töösuunad13. Selle peamised eesmärgid ja põhimõtted – edendada
usaldusväärset, turvalist ja avatud küberökosüsteemi – on endiselt asjakohased. Kuid pidevalt
arenevad ja süvenevad ohud nõuavad uusi meetmeid, kui tahame tulevastele rünnetele vastu
seista ja tagada nende suhtes heidutuse14.
Arvestades ELi eri valdkondade poliitika ulatust ja tema käsutuses olevaid vahendeid,
struktuure ja võimeid, on ELil küberturvalisusega tegelemiseks head eeldused. Liikmesriigid
vastutavad ka edaspidi riigi julgeoleku eest, kuid ohtude ulatus ja piiriülene olemus on
tugevad argumendid, mis räägivad ELi meetme võtmise kasuks, pakkudes liikmesriikidele
stiimuleid ja tuge, et arendada ja säilitada suuremat ja paremat riiklikku suutlikkust
küberturvalisuse valdkonnas, luues samal ajal ELi tasandi võimeid. Selle lähenemisviisi
eesmärk on kaasata kõik osalejad – EL, liikmesriigid, tööstus ja üksikisikud –, et seada
küberturvalisus esmatähtsale kohal. See on vajalik selleks, et arendada küberrünnete suhtes
vastupidavust ja suuta ELi tasandil neile paremini reageerida. Selles esitatakse konkreetsed
sammud, mis aitavad avastada ja uurida mis tahes vormis ELi ja selle liikmesriikide vastu
suunatud küberintsidente ning neile kohaselt reageerida, sh andes kurjategijad kohtu alla. See
annab ELi välisteenistusele võimaluse tõhusalt edendada küberturvalisust ülemaailmsel
areenil. Selle tulemusena saab EL vahetada tagantjärele reageeriva lähenemisviisi ennetava
vastu, et kaitsta Euroopa heaolu, ühiskonda ja väärtusi ning ka põhiõigusi ja -vabadusi,
tegeledes nii olemasolevate kui ka tulevaste ohtudega.
2.
PARANDAME ELi VASTUPIDAVUSVÕIMET KÜBERRÜNNETELE
Tugev kübervastupidavusvõime eeldab kollektiivset ja laiaulatuslikku lähenemisviisi. Selleks
on vaja stabiilsemaid ja tõhusamaid struktuure, et edendada küberturvalisust ja reageerida
küberrünnetele liikmesriikides, kuid ka ELi enda institutsioonides, asutustes ja organites.
Samuti eeldab see terviklikumat, eri poliitikavaldkondi hõlmavat lähenemisviisi, et parandada
9
10
11
12
13
14
COM(2015) 185 final.
JOIN(2016) 18 final.
COM(2017) 295.
Lähenemisviisis on kasutatud ka sõltumatuid teaduslikke nõuandeid, mille Euroopa Komisjon on saanud
teadusnõustamise mehhanismi teadusnõustajate kõrgetasemeliselt töörühmalt (vt viide allpool).
JOIN(2013) 1 final. Selle strateegia hinnang on kättesaadav dokumendis SWD(2017) 295.
Käesoleva teatise ettepanekud on eelarve seisukohast neutraalsed, kui ei ole märgitud teisiti. Iga algatuse
puhul, millel on mõju eelarvele, järgitakse nõuetekohaselt iga-aastast eelarve menetlust ja see ei mõjuta
järgmist 2020. aasta järgset mitmeaastast finantsraamistikku.
3
Select target paragraph3
Connect to a paragraph
Connect to an entity
Disable highlights
Add to table of contents