raamistik18. Raamistikus kehtestataks menetlus kogu ELi küberturvalisuse sertifitseerimise kavade loomiseks, mis hõlmaks tooteid, teenuseid ja/või süsteeme, mille puhul kohandatakse usaldusväärsuse taset vastavalt kasutusele (olgu siis tegemist elutähtsa taristu või tarbeseadmega)19. Ettevõtetele oleks see kindlasti kasulik, sest nõnda ei oleks neil vaja piiriüleselt kaubeldes läbida mitut sertifitseerimisprotsessi, misläbi piiratakse nii halduskoormust kui ka kulusid. Selles raamistikus loodud kavad aitaksid ka suurendada tarbijate usaldust, sest vastavussertifikaat annaks ostjatele ja kasutajatele teavet ja kindlustunde toodete ja teenuste turvaomadustest. Tänu sellele saaks küberturvalisuse rangetest nõuetest konkurentsieelis. Tulemuseks oleks suurem vastupidavusvõime, sest IKTtooteid ja -teenuseid hinnataks ametlikult kindlaksmääratud küberturvalisuse standardite alusel, mida saaks koostada IKT-standarditega seoses toimuvast üldisemast tööst20 eeskuju võttes. Raamistiku kavad oleks vabatahtlikud ja müüjate või teenuse osutajate jaoks ei kaasneks nendega kohe mingit õiguslikku kohustust. Kavad ei oleks vastuolus ühegi õigusaktides kehtestatud nõudega, nt ELi õigusaktiga andmekaitse kohta. Pärast raamistiku loomist kutsub komisjon sidusrühmi üles keskenduma kolmele prioriteetsele valdkonnale.  Elutähtsate või kõrge riskiga rakenduste turvalisus21: süsteemid, millest me sõltume oma igapäevatoimingutes ja mis digitaliseeruvad järjest enam ja on omavahel järjest rohkem ühendatud, alates autodest ja tehaseseadmetest, suurimatest süsteemidest, nagu lennukid või elektrijaamad, väiksemate süsteemideni, nagu meditsiiniseadmed. Seepärast tuleks selliste toodete ja süsteemide IKT-tuumkomponentide turvalisust põhjalikult hinnata.  Küberturvalisus era- või avaliku sektori poolt laialdaselt kasutatavates digitoodetes, võrkudes, -süsteemides ja -teenustes, et end kaitsta rünnete eest ja kohaldada õigusaktides kehtestatud nõudeid22 – nt e-kirjade krüpteerimine, tulemüürid ja virtuaalsed privaatvõrgud. On oluline, et selliste tööriistade laialdasem kasutamine ei tooks kaasa uusi ohte või nõrkusi.  Sisseprojekteeritud turbe kasutamine odavates, digitaalsetes, omavahel ühendatud laiatarbeseadmetes, millest koosneb asjade internet: raamistiku kohaseid kavu saaks kasutada selleks, et anda teada, et tooted on ehitatud uusimaid turvalisi arendusmeetodeid kasutades, et nad on läbinud piisava turvatestimise ja et müüjad on võtnud kohustuse uute nõrkuste või ohtude avastamise korral nende tarkvara ajakohastada. 18 19 20 21 22 COM(2017) 477. Usaldusväärsuse tase näitab turvalisuse hindamise rangust, mis sõltub tavaliselt rakendusala ja funktsioonidega seotud riskitasemest (st IKT-toodetelt või teenustelt, mida kasutatakse kõrge riskiga valdkondades või funktsioonides, eeldatakse kõrgemat usaldusväärsuse taset). COM(2016) 176. Erandiks oleks olukorrad, kus kohustuslik või vabatahtlik sertifitseerimine on reguleeritud muude liidu õigusaktidega. Näiteks direktiiv (EL) 2016/1148, määrus (EL) 2016/679, direktiiv (EL) 2015/2366 ja muud esildatud õigusaktid, nagu Euroopa elektroonilise side seadustik. Kõigis neis nõutakse, et organisatsioonid võtaksid asjaomaste küberturvalisuse riskide lahendamiseks vajalikud turbemeetmed. 5

Select target paragraph3

Connect to a paragraph
Connect to an entity
Disable highlights
Add to table of contents