raamistik18. Raamistikus kehtestataks menetlus kogu ELi küberturvalisuse sertifitseerimise
kavade loomiseks, mis hõlmaks tooteid, teenuseid ja/või süsteeme, mille puhul kohandatakse
usaldusväärsuse taset vastavalt kasutusele (olgu siis tegemist elutähtsa taristu või
tarbeseadmega)19. Ettevõtetele oleks see kindlasti kasulik, sest nõnda ei oleks neil vaja
piiriüleselt kaubeldes läbida mitut sertifitseerimisprotsessi, misläbi piiratakse nii
halduskoormust kui ka kulusid. Selles raamistikus loodud kavad aitaksid ka suurendada
tarbijate usaldust, sest vastavussertifikaat annaks ostjatele ja kasutajatele teavet ja
kindlustunde toodete ja teenuste turvaomadustest. Tänu sellele saaks küberturvalisuse
rangetest nõuetest konkurentsieelis. Tulemuseks oleks suurem vastupidavusvõime, sest IKTtooteid ja -teenuseid hinnataks ametlikult kindlaksmääratud küberturvalisuse standardite
alusel, mida saaks koostada IKT-standarditega seoses toimuvast üldisemast tööst20 eeskuju
võttes.
Raamistiku kavad oleks vabatahtlikud ja müüjate või teenuse osutajate jaoks ei kaasneks
nendega kohe mingit õiguslikku kohustust. Kavad ei oleks vastuolus ühegi õigusaktides
kehtestatud nõudega, nt ELi õigusaktiga andmekaitse kohta.
Pärast raamistiku loomist kutsub komisjon sidusrühmi üles keskenduma kolmele prioriteetsele
valdkonnale.
Elutähtsate või kõrge riskiga rakenduste turvalisus21: süsteemid, millest me sõltume oma
igapäevatoimingutes ja mis digitaliseeruvad järjest enam ja on omavahel järjest rohkem
ühendatud, alates autodest ja tehaseseadmetest, suurimatest süsteemidest, nagu lennukid
või elektrijaamad, väiksemate süsteemideni, nagu meditsiiniseadmed. Seepärast tuleks
selliste toodete ja süsteemide IKT-tuumkomponentide turvalisust põhjalikult hinnata.
Küberturvalisus era- või avaliku sektori poolt laialdaselt kasutatavates digitoodetes, võrkudes, -süsteemides ja -teenustes, et end kaitsta rünnete eest ja kohaldada õigusaktides
kehtestatud nõudeid22 – nt e-kirjade krüpteerimine, tulemüürid ja virtuaalsed
privaatvõrgud. On oluline, et selliste tööriistade laialdasem kasutamine ei tooks kaasa uusi
ohte või nõrkusi.
Sisseprojekteeritud turbe kasutamine odavates, digitaalsetes, omavahel ühendatud
laiatarbeseadmetes, millest koosneb asjade internet: raamistiku kohaseid kavu saaks
kasutada selleks, et anda teada, et tooted on ehitatud uusimaid turvalisi arendusmeetodeid
kasutades, et nad on läbinud piisava turvatestimise ja et müüjad on võtnud kohustuse uute
nõrkuste või ohtude avastamise korral nende tarkvara ajakohastada.
18
19
20
21
22
COM(2017) 477.
Usaldusväärsuse tase näitab turvalisuse hindamise rangust, mis sõltub tavaliselt rakendusala ja
funktsioonidega seotud riskitasemest (st IKT-toodetelt või teenustelt, mida kasutatakse kõrge riskiga
valdkondades või funktsioonides, eeldatakse kõrgemat usaldusväärsuse taset).
COM(2016) 176.
Erandiks oleks olukorrad, kus kohustuslik või vabatahtlik sertifitseerimine on reguleeritud muude liidu
õigusaktidega.
Näiteks direktiiv (EL) 2016/1148, määrus (EL) 2016/679, direktiiv (EL) 2015/2366 ja muud esildatud
õigusaktid, nagu Euroopa elektroonilise side seadustik. Kõigis neis nõutakse, et organisatsioonid võtaksid
asjaomaste küberturvalisuse riskide lahendamiseks vajalikud turbemeetmed.
5
Select target paragraph3
Connect to a paragraph
Connect to an entity
Disable highlights
Add to table of contents