Nendes prioriteetides tuleks eelkõige võtta arvesse küberturvalisuse ohtude pidevat muutumist ja ka selliste esmatähtsate teenuste olulisust nagu transport, energeetika, tervishoid, pangandus, finantsturutaristud, joogivesi või digistruktuurid23. Kuigi IKT-toote, -süsteemi või -teenuse puhul ei ole võimalik tagada, et see on 100 % turvaline, on IKT-toodete lahendustes mitu hästituntud ja hästidokumenteeritud puudust, mida saab rünneteks ära kasutada. Kui võrku ühendatud seadmete, IT-tarkvara ja -seadmete tootjad kasutaksid sisseprojekteeritud turbe lähenemisviisi, siis oleks võimalik tagada, et küberturvalisusega tegeletakse enne uute toodete turulelaskmist. See võiks kuuluda nn hoolsuskohustuse põhimõtte alla, mida saaks koos tööstusega edasi arendada ja millega saaks vähendada toote/tarkvara nõrkusi tänu mitmesugustele projekteerimisel, testimisel ja kontrollimisel kohaldatavatele meetoditele (sh ametlik kontroll, kui see on vajalik), tänu pikaajalisele hooldusele ja turvaliste elutsükli protsesside kasutamisele arenduses ning uuendite ja paikade väljatöötamisele, et lahendada varem avastamata nõrkused, ning teha kiire ajakohastus ja parandus24. See suurendaks ka tarbijate usaldust digitoodetesse. Lisaks tuleb tunnistada kolmandatest osapooltest turvalisuse uurijate olulist rolli olemasolevates toodetes ja teenustes nõrkuste avastamisel. Liikmesriikides tuleks luua tingimused, mis võimaldaksid nõrkustest koordineeritult teada anda,25 tuginedes parimatele tavadele26 ja asjakohastele standarditele27. Samal ajal on igal konkreetsel sektoril oma spetsiifilised probleemid ja neid tuleks julgustada töötama välja oma lähenemisviisi. Nõnda täiendaksid valdkonnaspetsiifilised küberturvalisuse strateegiad üldiseid küberturvalisuse strateegiaid sellistes valdkondades nagu finantsteenused,28 energeetika, transport ja tervishoid29. Komisjon on juba tõstatanud konkreetselt uute digitehnoloogiatega30 seotud vastutuse küsimused. Mõju analüüsimine on pooleli. Järgmised etapid jõuavad lõpule 2018. aasta juuniks. Küberturvalisus tõstatab ettevõtete ja tarneahela jaoks küsimuse vastutusest kahju tekkimise korral ja seni kuni need küsimused ei ole lahendatud, takistavad need küberturvalisuse toodete ja teenuste tugeva ühtse turu väljakujundamist. Lõpuks sõltub ELi ühtse turu väljakujundamine ka sellest, kuidas küberturvalisust võetakse arvesse kaubandust ja investeeringuid käsitlevas poliitikas. Oluline näide küberturvalisusest on välismaiste omandamiste mõju elutähtsatele tehnoloogiatele. See teema on kesksel kohal välismaiste otseinvesteeringute eelkontrolli käsitlevas raamistikus,31 mille eesmärk on eelnevalt kontrollida kolmandatest riikidest pärit investeeringuid julgeoleku ja avaliku korra 23 24 25 26 27 28 29 30 31 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. juuli 2016. aasta direktiivi 2016/1148 (meetmete kohta, millega tagada võrgu- ja infosüsteemide turvalisuse ühtlaselt kõrge tase kogu liidus) reguleerimisalasse kuuluvad valdkonnad. Cybersecurity in the European Digital Single Market, High level group of Scientific Advisors, March 2017 Koordineeritult nõrkustest teatamine on koostöövorm, mis lihtsustab ja võimaldab turvalisuse uurijatel anda infosüsteemi omanikule või müüjale teada nõrkustest, andes organisatsioonile võimaluse diagnoosida ja parandada nõrkus korrektselt ja aegsasti, enne kui nõrkust käsitlev üksikasjalik teave avaldatakse kolmandatele isikutele või üldsusele. Näiteks Good Practice Guide on Vulnerability Disclosure. From challenges to recommendations, ENISA, 2016. ISO/IEC 29147:2014 Information technology -- Security techniques -- Vulnerability disclosure. Komisjoni eesseisev finantstehnoloogiat käsitlev töö hõlmab küberturvalisust finantssektoris. Näiteks ühendades energiasektoris omavahel väga vanad ja tipptaseme infotehnoloogiad, eelkõige seoses elektrivõrgu vajadustega reaalajas. COM(2017) 228. COM(2017) 478. 6

Select target paragraph3

Connect to a paragraph
Connect to an entity
Disable highlights
Add to table of contents