Nendes prioriteetides tuleks eelkõige võtta arvesse küberturvalisuse ohtude pidevat muutumist
ja ka selliste esmatähtsate teenuste olulisust nagu transport, energeetika, tervishoid,
pangandus, finantsturutaristud, joogivesi või digistruktuurid23.
Kuigi IKT-toote, -süsteemi või -teenuse puhul ei ole võimalik tagada, et see on 100 %
turvaline, on IKT-toodete lahendustes mitu hästituntud ja hästidokumenteeritud puudust, mida
saab rünneteks ära kasutada. Kui võrku ühendatud seadmete, IT-tarkvara ja -seadmete tootjad
kasutaksid sisseprojekteeritud turbe lähenemisviisi, siis oleks võimalik tagada, et
küberturvalisusega tegeletakse enne uute toodete turulelaskmist. See võiks kuuluda nn
hoolsuskohustuse põhimõtte alla, mida saaks koos tööstusega edasi arendada ja millega saaks
vähendada toote/tarkvara nõrkusi tänu mitmesugustele projekteerimisel, testimisel ja
kontrollimisel kohaldatavatele meetoditele (sh ametlik kontroll, kui see on vajalik), tänu
pikaajalisele hooldusele ja turvaliste elutsükli protsesside kasutamisele arenduses ning
uuendite ja paikade väljatöötamisele, et lahendada varem avastamata nõrkused, ning teha kiire
ajakohastus ja parandus24. See suurendaks ka tarbijate usaldust digitoodetesse.
Lisaks tuleb tunnistada kolmandatest osapooltest turvalisuse uurijate olulist rolli
olemasolevates toodetes ja teenustes nõrkuste avastamisel. Liikmesriikides tuleks luua
tingimused, mis võimaldaksid nõrkustest koordineeritult teada anda,25 tuginedes parimatele
tavadele26 ja asjakohastele standarditele27.
Samal ajal on igal konkreetsel sektoril oma spetsiifilised probleemid ja neid tuleks
julgustada töötama välja oma lähenemisviisi. Nõnda täiendaksid valdkonnaspetsiifilised
küberturvalisuse strateegiad üldiseid küberturvalisuse strateegiaid sellistes valdkondades nagu
finantsteenused,28 energeetika, transport ja tervishoid29.
Komisjon on juba tõstatanud konkreetselt uute digitehnoloogiatega30 seotud vastutuse
küsimused. Mõju analüüsimine on pooleli. Järgmised etapid jõuavad lõpule 2018. aasta
juuniks. Küberturvalisus tõstatab ettevõtete ja tarneahela jaoks küsimuse vastutusest kahju
tekkimise korral ja seni kuni need küsimused ei ole lahendatud, takistavad need
küberturvalisuse toodete ja teenuste tugeva ühtse turu väljakujundamist.
Lõpuks sõltub ELi ühtse turu väljakujundamine ka sellest, kuidas küberturvalisust võetakse
arvesse kaubandust ja investeeringuid käsitlevas poliitikas. Oluline näide küberturvalisusest
on välismaiste omandamiste mõju elutähtsatele tehnoloogiatele. See teema on kesksel kohal
välismaiste otseinvesteeringute eelkontrolli käsitlevas raamistikus,31 mille eesmärk on
eelnevalt kontrollida kolmandatest riikidest pärit investeeringuid julgeoleku ja avaliku korra
23
24
25
26
27
28
29
30
31
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. juuli 2016. aasta direktiivi 2016/1148 (meetmete kohta, millega tagada
võrgu- ja infosüsteemide turvalisuse ühtlaselt kõrge tase kogu liidus) reguleerimisalasse kuuluvad
valdkonnad.
Cybersecurity in the European Digital Single Market, High level group of Scientific Advisors, March 2017
Koordineeritult nõrkustest teatamine on koostöövorm, mis lihtsustab ja võimaldab turvalisuse uurijatel anda
infosüsteemi omanikule või müüjale teada nõrkustest, andes organisatsioonile võimaluse diagnoosida ja
parandada nõrkus korrektselt ja aegsasti, enne kui nõrkust käsitlev üksikasjalik teave avaldatakse
kolmandatele isikutele või üldsusele.
Näiteks Good Practice Guide on Vulnerability Disclosure. From challenges to recommendations, ENISA,
2016.
ISO/IEC 29147:2014 Information technology -- Security techniques -- Vulnerability disclosure.
Komisjoni eesseisev finantstehnoloogiat käsitlev töö hõlmab küberturvalisust finantssektoris.
Näiteks ühendades energiasektoris omavahel väga vanad ja tipptaseme infotehnoloogiad, eelkõige seoses
elektrivõrgu vajadustega reaalajas.
COM(2017) 228.
COM(2017) 478.
6
Select target paragraph3
Connect to a paragraph
Connect to an entity
Disable highlights
Add to table of contents