kasutuselevõtmiseks, kasutades ära riiklikke erialateadmisi, nagu seda tehakse ELi
kodanikukaitse mehhanismis.
2.5
Küberturvalisuse pädevusvõrgustik
pädevuskeskusega
Euroopa küberturvalisuse uurimis-
ja
Küberturvalisuse tehnoloogilised vahendid on ühest küljest strateegilised vahendid, aga teisalt
ka tulevase majanduskasvu võtmetehnoloogiad. Oma strateegiliste huvide kindlustamiseks
tuleb ELil säilitada peamised võimed ja neid arendada, et tagada turvaline digimajandus,
ühiskond ja demokraatia ning kaitsta elutähtsat riist- ja tarkvara ja pakkuda peamisi
küberturbeteenuseid.
2016. aastal loodud küberturvalisust käsitlev avaliku ja erasektori partnerlus43 oli esimene
oluline samm, millega kaasneb kuni 1,8 miljardi euro ulatuses investeeringuid 2020. aastaks.
Samas näitab mujal maailmas tehtavate investeeringute maht,44 et EL peab investeeringuid
suurendama ja saama üle võimete killustatusest üle ELi.
EL saab siin luua lisaväärtust, arvestades küberturvalisuse tehnoloogia keerukust, vajalikke
ulatuslikke investeeringuid ja vajadust lahenduste järele, mis töötavad kõikjal ELis.
Tuginedes liikmesriikide ning avaliku ja erasektori partnerluse tööle, tuleks järgmise
sammuna suurendada ELi küberturvalisuse alast suutlikkust, kasutades selleks
küberturvalisuse pädevuskeskuste võrgustikku,45 mille keskmes on Euroopa
küberturvalisuse uurimis- ja pädevuskeskus. See võrgustik ja keskus stimuleerivad
küberturvalisuse valdkonna tehnoloogia arendamist ja kasutuselevõttu ja täiendavad selle
valdkonna suutlikkuse parandamist ELi ja riiklikul tasandil. Komisjon algatab mõju
hindamise, et hinnata võimalikke variante, sealhulgas ühisettevõtte loomise võimalust, et
panna sellele struktuurile alus 2018. aastal.
Esimese sammuna ning tulevasele mõttevahetusele ainese andmiseks teeb komisjon
ettepaneku käivitada programmi „Horisont 2020” raames katseetapp, et koondada riiklikud
keskused võrgustikku ning anda küberturvalisuse pädevuse ja tehnoloogia arendamisele
hoogu juurde. Sel eesmärgil teeb komisjon ettepaneku lühiajaliselt investeerida 50 miljonit
eurot. See tegevus täiendab käimasoleva küberturvalisust käsitleva avaliku ja erasektori
partnerluse elluviimist.
Võrgustik ja keskus keskenduksid alguses teadustöö koondamisele ja kujundamisele. Selleks
et toetada tööstusliku suutlikkuse arendamist, saaks keskus toimida rahvusvaheliste projektide
projektijuhina. See annaks ka lisatõuke ELi tööstuse innovatsioonile ja konkurentsivõimele
maailma areenil uue põlvkonna digitehnoloogiate, sh tehisintellekti, kvantandmetöötluse,
plokiahela ja turvaliste digitaalidentiteetide väljatöötamisel ning tagaks ELis asuvatele
äriühingutele juurdepääsu massandmetele: need kõik on tulevikus küberturvalisuse jaoks
võtmetähtsusega elemendid. Keskus tugineks ka ELi tööle, et parandada kõrgjõudlusega
andmetöötluse taristut: see on suurte andmemahtude analüüsimiseks, andmete kiireks
krüpteerimiseks ja dekrüpteerimiseks, identiteetide kontrollimiseks, küberrünnete
simuleerimiseks ja videomaterjali analüüsimiseks äärmiselt oluline46.
43
44
45
46
C(2016) 4400 final.
Ameerika Ühendriigid investeerivad küberturvalisusse ainuüksi 2017. aastal 19 miljardit dollarit, s.t 35 %
rohkem kui 2016. aastal. Valge Maja, pressisekretäri büroo. „Fact Sheet: Cybersecurity National Action
Plan“, 9. veebruar 2016.
Võrgustikku kuuluksid olemasolevad ja tulevased liikmesriikides loodud küberturvalisuse keskused, mille
liikmeteks on reeglina riiklikud teadusorganisatsioonid ja laborid.
COM(2012) 45 final ja COM(2016) 178 final.
9
Select target paragraph3
Connect to a paragraph
Connect to an entity
Disable highlights
Add to table of contents