3. Inimkeskne digiriik17
Hetkeolukord:
+ Eesti digiriigi vastu on kasutajatel olnud üldiselt kõrge
on aga algusjärgus. Riik ei anna täielikku ülevaadet, millal
usaldus, aga see pole garanteeritud. Inimeste ja üldsuse
ja kuidas eraisiku või ettevõtte andmeid kasutatakse.
teadlikkus digilahenduste toimimisest (sh andmete
Kasutajal on seega ebapiisav ülevaade sellest, kes, millal
töötlemisest) ja lahenduste endi läbipaistvus on seni
ja kuidas tema andmeid kasutab.
madal, mis võib vähendada usaldust edaspidi või
tekitada digitaalset lõhet (mittekasutajate või kõhklejate
osakaalu kasvu).
+ Praegu on eraisikul võimalus küsida andmetele
juurdepääsu ja neid kätte saada, et edastada neid teistele
pooltele. Siiski pole võimalik anda nõusolekut teistele
+ Eriti oluline on läbipaistvuse ja usaldusväärsuse
pooltele automatiseeritult andmete küsimiseks ning
tagamine uue suure potentsiaaliga tehnoloogia
samuti ei saa andmete kasutusse andmiselt tulu teenida,
rakendamisel, millel võivad olla kahjulikud mõjud
mis võiks ergutada erasektorit looma uusi lahendusi.
inimeste põhiõigustele (nt kratid, andmeanalüütika, jm).
Seetõttu on erasektoril keeruline eraisiku andmeid
Digiriigi vastu usaldus tugineb inimeste põhiõiguste
kasutada ja nende andmete kogumist dubleeritakse, mis
tagatusele, kuid seni pole nende õiguste tagamisele ja
aeglustab digimajanduse arengut.
edendamisele digilahenduste kasutuselevõtul piisavalt
tähelepanu pööratud.
+ Puudub antud nõusolekute haldamiseks ja
tagasivõtuks töötav lahendus. Seetõttu on eraisikul
+ Eesti on silma paistnud sellega, et inimene saab
ja ka ettevõtjal üsna raske või lausa võimatu teada
mõne olulise andmekogu kohta ülevaate, kes ja kuidas
saada, kas ja kuidas tema andmeid kasutatakse (sh
neis sisalduvaid andmeid kasutab (nt terviseandmed
temasse puutuvate) otsuste tegemiseks või teenuste
digiloos). Loodud on vastav andmejälgija platvorm, mis
osutamiseks.
Tulemus:
+ Püsib ning kasvab ühiskonna usaldus digilahenduste
+ Eestis on eraisikul kui ka ettevõtjal võim oma andmete
kasutamise osas avalike teenuste pakkumisel. Selle
üle ja neid saab päriselt jagada. Kõikide teenuste kohta
aluseks on inimeste kasvanud teadlikkus tehnoloogia
on neil ülevaade, milliseid andmeid on riik tema kohta
ja põhiõiguste seostest, tehnoloogia usaldusväärsusest
kogunud ning kes ja mis eesmärkidel neid andmeid
ja kaasatus teenuste kujundamisse, samuti läbipaistvus
kasutab.
digilahenduste loomise ja kasutuse osas.
+ Eraisik ja ettevõtja saavad ise tehnilise lahenduse abil
+ Avaliku sektori digilahenduste arendamisel ja
otsustada, kes ning mis eesmärkidel ja tingimustel (sh
rakendamisel on inimeste põhiõigused, demokraatia
soovi korral tasu eest) saab nende jagatavaid andmeid
ja õigusriik kaitstud ning nende edendamiseks
kasutada.
tehnoloogia võimalusi rakendatud.
+ Avalike teenuste arendamisel ja pakkumisel
on tagatud, et kõigil on võrdsed võimalused
digiühiskonnast ja -teenustest osa saada.
17
Eesti digiühiskond 2030
Select target paragraph3
Connect to a paragraph
Connect to an entity
Disable highlights
Add to table of contents