suunad, mis võimaldavad
arenguhüpet ja tagavad digiriigi
kestlikkuse
1. Avalike teenuste juhtimise ja kasutajakesksuse juurutamine
Hetkeolukord:
+ Avalike teenuste pakkumise killustatus ja tarbetu
bürokraatia näitavad, et avalikud teenused ei ole
kasutajakeskselt loodud ega osutatud või vähemalt
on eri asutuste teenused selles suhtes ebaühtlase
kvaliteediga. Puudub ka ühtne teenuste standard, mis
seaks kasutaja keskmesse. Teenuste kujundamist,
arendamist, juhtimist ja mõõtmist kirjeldavad nõuded
on killustunud või puudulikud.
+ Väiksemate oskustega, erivajadustega ning
välisriikidest ja -kultuuriruumist pärit inimestel on
raskem teenustele ligi pääseda ja neid kasutada, samuti
on neil suurem oht jääda ilma olulistest teenustest.
+ Avalikel teenustel puudub tihti omanik või kui omanik
+ Avalike teenuste kvaliteeti mõõdetakse eri metoodika
ja lahenduste abil, mis ei lase neid võrrelda. Tihti
mõõdetakse teenuste kvaliteeti käsitsi või üldse mitte,
sest selles nähakse pigem lisakohustust ja -kulu
kui väärtust. Teenuste mõõtmiseks ja võrdlemiseks
on loodud avalike teenuste kataloog, kuid selle
funktsionaalsus on piiratud ja kasutatavus väike.
Seetõttu uuendatakse kataloogis andmeid enamasti
vaid kord aastas hoogtöö raames. Lisaks pole sinna
hõlmatud kõik teenused ja asutused.
+ Kõigil neil põhjustel puudub selge arusaam teenuste
kvaliteedist nii avaliku sektori asutuste sees kui ka
riigiüleselt. Teenuste arengut puudutavad otsused
tuginevad rohkem subjektiivsele tunnetusele kui
tegelikele (seire)andmetele.
on määratud, siis on see pigem formaalsus ja teenuseid
sisuliselt ei juhita. Samuti on enamikul ministeeriumitel
küll nimetatud teenuste koordineerija, kuid päriselt
valitsemisala tasemel teenuste arengut süsteemselt ei
juhita.
20
Eesti digiühiskond 2030
Select target paragraph3
Connect to a paragraph
Connect to an entity
Disable highlights
Add to table of contents