2. Andmepõhine riigivalitsemine ja andmete taaskasutus Hetkeolukord: + Riigivalitsemises ei kasutata otsuste tegemisel andmeanalüüsi võimalusi kaugeltki piisavalt. Üks põhjuseid on ebaühtlane andmekirjaoskus nii juhtide kui ka spetsialistide seas ehk oskamatus näha andmeid + Paljud avaliku sektori asutused vahetavad omavahel endiselt (digi)dokumente, mitte masinloetavaid andmeid, ja peamiselt keskendutakse üksnes struktureeritud andmetele. See raskendab masinõppe ja nüüdisaegse andmeanalüütika kasutuselevõttu. vastuste allikana. Teine põhjus on see, et kuigi digiriigis + Riigi tehtavate otsuste ja analüüside lähteandmetest on kogunenud aastatega rohkelt andmeid, on nende ning arvutuskäigust on ebapiisav ülevaade, mis leitavus ja kvaliteet murekohad. vähendab riigi läbipaistvust. Selle muutmine aitaks + Ülevaade riigiasutuste ja omavalitsuste kätte kogunevatest andmetest on ebapiisav. See on olemas andmekogudes, kuid ka seal on andmete kirjeldused ebaühtlased ja andmete ajakohasus või tähendus sageli raskesti tuvastatav. Andmekirjelduste haldamiseks mõeldud töövahendeid ei rakendata piisavalt. See raskendab andmete taaskasutust ja seetõttu pole piirata väärinfo levikut. Tulemus: + Teeme kõik riigi otsused kvaliteetsete andmete abil. Andmete leitavus, kvaliteet ja kasutamise kiirus annavad otsustajatele analüütilist otsustustuge ning tõhustavad protsesse. ka näiteks andmete ühekordse küsimise põhimõtet + Andmetest on olemas ajakohane ja terviklik ülevaade rakendatud läbivalt. Kasutamata on võimalused nn nii andmekogude kui ka andmestike tasandil. Andmeid lingitud andmete alal, mis võimaldaks arenguhüpet saab omavahel linkida. Rakendatakse andmete teenuste kujundamisel ja osutamisel. ühekordse küsimise ja taaskasutuse põhimõtet22. + Andmehalduse kvaliteet ja arengutase, sh + Privaatsustehnoloogia rakendamisega kasvab vastutus, korraldus ja pädevus, on asutuseti väga oluliselt isiku- ja tundlike andmete ohutu taaskasutus ebaühtlane. Liiga väheste andmete tähendus ja teenuste pakkumisel ning otsuste tegemisel. kvaliteet on tuvastatav. On palju menetlussüsteeme, kuid pea kõikjal on andmed saadud ütluspõhiselt, mida teine andmevajaja ei pruugi usaldada, ja seega ei taaskasutata neid andmeid piisavalt. Andmete elukäiguhaldust pole rakendatud, mistõttu ei jälgita + Avalik sektor on andmete kasutamisel läbipaistev. Avaliku sektori tehtavate otsuste ja analüüside lähteandmed ning arvutuskäik on võimalikult suurel määral avalikustatud. süstemaatiliselt säilitustähtaegu ega toimu kontrollitud ebavajalike andmete hävitamist. + Andmete rist- ja taaskasutusel on õigus- ja infoturbepiiranguid, eriti seoses isikuandmetega. Selleks et neid ja muid tundlikke andmeid rohkem, kuid ohutult ja privaatselt taaskasutada, tuleks enam rakendada tehnoloogiat ennast – arendada, katsetada ja kasutusse võtta n-ö privaatsustehnoloogia21 lahendusi. Selle nimel on Eestis tehtud esimesi samme, kuid aeglaselt. 22 Eesti digiühiskond 2030

Select target paragraph3

Connect to a paragraph
Connect to an entity
Disable highlights
Add to table of contents