+ Digiriigis arendatud tarkvarad avaldatakse avatud + Digiriigi arendamine toetub taaskasutust lähtekoodiga, kui need on ehitatud maksumaksja võimaldavale arhitektuursele ülesehitusele. Selle toel raha eest eraldi tarkvarana, nad ei ole julgeoleku Eesti riigile tehtud lahendusi saab kergemini kohandada poolest olulised ja sisaldavad avaliku sektori nii äriliselt kui ka tehnoloogiliselt (sh pilvetehnoloogia intellektuaalomandit. abil), mis suurendab digiriigi lahenduste eksporti. + Kõik masinloetavad avaandmed on kättesaadavad ja võimalikult aktiivses taaskasutuses. Tegevused: + Juurutame nüüdisaegsed taaskasutust võimendavad ja skaleerumist + Edendame toetavad arhitektuuripõhimõtted ja erasektoriga (sh idu- ja -mustrid digiriigi arhitektuuris. Sealhulgas välisettevõtted) koostööd ning juurutame näiteks autonoomsete sündmuspõhiste koostöövorme, sh tellime rohkem mikroteenuste ja domeenist juhinduva disaini31 lahendusi täisteenusena sisse. lähenemisviisi ning rakendusliidese põhiselt ehitamise eelistamise nõude32. + Arendame välja digiriigi teenuste arenduse ja tehnoloogia põhimõtete ühtse inforuumi, mis sisaldab suuniseid andvat arendus- ja koosvõimeraamistikku. Hoiame inforuumi ja raamistikke + Laiendame digiriigi kogukonda ehk infovälja ja arendusse kaasatud riigiväliste ekspertide ringi, vastavat ühistegevust ning teabevahetust. ajakohasena. + Võtame kasutusele ja arendame edasi tööriistu ja platvorme taaskasutuseks ja koostööks, sh uuendatud tehniliste teenuste ja andmekogude haldussüsteem (senine RIHA), koodi-33 ja jupivaramu34, koostöörakendused jm. 30 + Viime ellu ja uuendame pidevalt andmete taaskasutuse tegevuskava eesmärgiga toetada andmete paremat kättesaadavust ja taaskasutust, sh konfidentsiaalsete andmete kasutamist teaduslikul eesmärgil, avaandmete kättesaadavust ning nõusolekupõhist andmetöötlust. Eesti digiühiskond 2030

Select target paragraph3

Connect to a paragraph
Connect to an entity
Disable highlights
Add to table of contents