2. Juurdepääsuvõrkude väljaarendamine
Hetkeolukord:
Tulemus:
+ Lisaks sideoperaatorite enda rajatud võrkudele on
+ Eesti maapiirkondades on rajatud
riigi toetusel valminud 7000 km pikkune kogu riiki
juurdepääsuvõrguga liitumise võimalus kõigile
ühtlaselt kattev lairiba baasvõrk. See on võrdsetel
ettevõtetele ja asutustele ning kõigile aasta ringi
alustel ja soodsa hinnaga kättesaadav kõigile
kasutuses olevatele majapidamistele.
sideettevõtjatele ja riigiasutustele, et parandada
sideteenuste kättesaadavust ja liitumise taskukohasust
maapiirkondades.
+ Kõik kolm mobiilsidevõrku pakuvad kogu Eestis
+ Juurdepääsuvõrguga liitunud majapidamistel,
ettevõtetel ja asutustel on võimalik kasutada ülikiiret
(vähemalt 100 Mbit/s) lairibaühendust, mida saab
suurendada kuni 1 Gbit/s-ni.
häid keskmisi ja maksimaalseid kiiruseid, millest piisab
tänapäevateenuste kasutamiseks. Viimase kahe
aastaga on mobiilse interneti üles- ja allalaadimine
muutunud Eestis keskmiselt 70% kiiremaks.
+ Eesti jääb käesoleval ajal ELi keskmisele alla
püsivõrgu lairibaühenduse kättesaadavuselt
Tegevused:
maapiirkondades ja ülikiire lairibaühenduse
kasutuselevõtu poolest. Kaugtöö ja -õppe vaates on
koroonapandeemia tõttu tänapäevase sidevõrgu
tähtsus suurenenud ning kasvab ka edaspidi.
+ 2021. aasta seisuga on maapiirkonades
hinnanguliselt 120 000 majapidamist ja ettevõtet ilma
kiire püsiühenduseta. Neist üle 45 000 saab 2023.
aasta lõpuks valguskaablipõhise juurdepääsuvõrgu, mis
+ Toetame väga
suure läbilaskevõimega
juurdepääsuvõrkude arendust
maapiirkondades, kus sideettevõtjad
konkurentsitingimustes ise
investeeringuid ei tee.
vastab ELi 2025. aasta gigabitiühiskonna eesmärkidele.
Siiski jääb peale seda turutõrkepiirkondadesse ehk
nn valgesse alasse veel vähemalt 75 000 aadressi,
mis vajavad riigi- ja sideettevõtjate koostöös tehtavaid
investeeringuid.
36
Eesti digiühiskond 2030
Select target paragraph3
Connect to a paragraph
Connect to an entity
Disable highlights
Add to table of contents