Visiooni elluviimiseks ootused teistele valdkondadele Digiühiskonna 2030. aasta visiooni saavutamiseks on vajalik, et teistes poliitikavaldkondades täiendatakse siinset arengukava mitmel moel. Vastavalt Eesti arengukavade koostamise korraldusele ei ole tegemist automaatse kohustusega teistele valdkondadele, vaid siinse arengukava raames koostatud digiühiskonna visioonist tõukuva tellimusega ja ootusega teiste poliitikameetmete sisu ja suuna osas. Need loovad aluse arengukavade elluviimisel ja uuendamisel seisukohtade esitamiseks ning tegevuste koordineerimiseks asutuste vahel. Digiühiskonna 2030. aasta sihtide saavutamiseks on Kuna ainult omamaisest haridussüsteemist võimaluste vaja järgmist: realiseerimiseks ei piisa, peab looma talentidele lihtsa Kriitiliselt tähtis on piisaval hulgal ja tasemega IKTspetsialistide saadavus, sh küberspetsialistide saadavus. + 2030. aastaks peab IKT-spetsialistide arv majanduses vähemalt kahekordistuma ja nende hulgas küberspetsialistide osakaal kasvama, et tulevikusihte vajalikul määral ellu viia. võimaluse Eestisse tulla – et see oleks neile mugav ja atraktiivne sihtkoht. + Et viia majanduse laiem digipööre ja riigihaldus järgmisele digiküpsustasemele, on oluline on algatada laiaulatuslik digioskuste ümber- ja täiendusõpe. See võimaldab eri alade spetsialistidel omandada vajalikke erialaseid digiteadmisi, et käivitada ja juhtida või toetada digimuutusi oma organisatsioonides. Samuti peab (erialaste) digioskuste arendamine olema iga haridusastme loomulik osa. Need sammud Selleks peab pidevalt laiendama vastavaid ühtlasi hõlbustavad töötajate kohanemist majanduse õppevõimalusi ja pidevalt täiustama õppe kvaliteeti muutustega. kõigil tasemetel – see vajab eeskätt otsustavaid samme õpetamisvõimekuse kasvatamise mahus ja kvaliteedis, sh õppejõudude järelkasvu tagamist. 45 Eesti digiühiskond 2030

Select target paragraph3

Connect to a paragraph
Connect to an entity
Disable highlights
Add to table of contents