Elanikkonna laiema
digikirjaoskusega
tegelemise vajadus
kestab edasi
+
Üha vähem on vaja inimesi „internetti tuua“.
Tagada tuleb hoopis, et neil on ajakohased oskused
digilahendustega kasulikult ja ohutult ümber käia.
Aastaks 2030 peaks kõik Eesti täiskasvanud olema
regulaarsed internetikasutajad. See annab võimaluse
tagada nende piisav suutlikkus, sh vastava teadlikkuse
baastase, et nad oskaks digiriigi arenguhüpete järgseid
teenuseid üha paremini kasutada.
Teadus- ja
arendustegevuse alal
tuleb investeerida
digiühiskonna arenguga
seotud teaduse ja
arenduse (TjaA)
võimekuse kasvu.
+
Siis leiab tegijaid nutikate lahenduste loomiseks ning
samas teadmisi ja lahendusi, mida riigis ja majanduses
+ Ettevõtluspoliitikas peab võtma fookusse kaks sihti
korraga:
1) traditsioonilisemate
sektorite (nt
tööstussektor)
digipöörde toetamine
vajalike hoobadega
- teadlikkuse ja oskuste suurendamisest
investeeringute toetamiseni (sealhulgas, et see
digipööre toimuks küberturvaliselt);
2) tehnoloogiapõhise
ettevõtluse keskkonna
pidev arendamine.
Tuleb luua ja tagada Eestis suurepärased tingimused,
et ettevõtted arendaksid nutikaid tooteid-teenuseid,
et sünniks ja kasvaks uusi tarku lahendusi loovaid
ettevõtteid ning et Eestisse tuleks vastavaid
välistegijaid.
Selles on oluline roll ka ettevõtluskeskkonna
arendamisel, et
ettevõtlusega
tegelemine oleks Eestis
lihtsaim kogu maailmas.
kiirelt proovida ja rakendada. Võti on piisava IKT-alase
Tähtsal kohal on järgmise arenguhüppena reaalaja
TjaA rahastuse tagamises.
majanduse korralduse ja lahenduste arendamine.
Parimad võimalikud
teenused vajavad head
eesti keele tehnoloogia
baasi, et nii kodumaised kui ka globaalsed
+
teenusepakkujad saaksid oma teenused Eesti
digiühiskonna liikmetele võimalikult mugavaks
muuta. See tähendab kasvavaid investeeringuid
keeletehnoloogia aluslahendustesse.
+ Et tagada nii ettevõtluskeskkonna areng kui ka
laiemalt uudsete lahenduste loomine ja kasutuselevõtt,
peab kiirelt muutuvas
maailmas olema
seadusloome paindlik
ja suutma võimalustele
kiiresti reageerida.
Samas peab seadusloome jätkuvalt kaitsma inimese
põhiõigusi ning tagama eetilist andmekasutust.
46
Eesti digiühiskond 2030
Select target paragraph3
Connect to a paragraph
Connect to an entity
Disable highlights
Add to table of contents