Elanikkonna laiema digikirjaoskusega tegelemise vajadus kestab edasi + Üha vähem on vaja inimesi „internetti tuua“. Tagada tuleb hoopis, et neil on ajakohased oskused digilahendustega kasulikult ja ohutult ümber käia. Aastaks 2030 peaks kõik Eesti täiskasvanud olema regulaarsed internetikasutajad. See annab võimaluse tagada nende piisav suutlikkus, sh vastava teadlikkuse baastase, et nad oskaks digiriigi arenguhüpete järgseid teenuseid üha paremini kasutada. Teadus- ja arendustegevuse alal tuleb investeerida digiühiskonna arenguga seotud teaduse ja arenduse (TjaA) võimekuse kasvu. + Siis leiab tegijaid nutikate lahenduste loomiseks ning samas teadmisi ja lahendusi, mida riigis ja majanduses + Ettevõtluspoliitikas peab võtma fookusse kaks sihti korraga: 1) traditsioonilisemate sektorite (nt tööstussektor) digipöörde toetamine vajalike hoobadega - teadlikkuse ja oskuste suurendamisest investeeringute toetamiseni (sealhulgas, et see digipööre toimuks küberturvaliselt); 2) tehnoloogiapõhise ettevõtluse keskkonna pidev arendamine. Tuleb luua ja tagada Eestis suurepärased tingimused, et ettevõtted arendaksid nutikaid tooteid-teenuseid, et sünniks ja kasvaks uusi tarku lahendusi loovaid ettevõtteid ning et Eestisse tuleks vastavaid välistegijaid. Selles on oluline roll ka ettevõtluskeskkonna arendamisel, et ettevõtlusega tegelemine oleks Eestis lihtsaim kogu maailmas. kiirelt proovida ja rakendada. Võti on piisava IKT-alase Tähtsal kohal on järgmise arenguhüppena reaalaja TjaA rahastuse tagamises. majanduse korralduse ja lahenduste arendamine. Parimad võimalikud teenused vajavad head eesti keele tehnoloogia baasi, et nii kodumaised kui ka globaalsed + teenusepakkujad saaksid oma teenused Eesti digiühiskonna liikmetele võimalikult mugavaks muuta. See tähendab kasvavaid investeeringuid keeletehnoloogia aluslahendustesse. + Et tagada nii ettevõtluskeskkonna areng kui ka laiemalt uudsete lahenduste loomine ja kasutuselevõtt, peab kiirelt muutuvas maailmas olema seadusloome paindlik ja suutma võimalustele kiiresti reageerida. Samas peab seadusloome jätkuvalt kaitsma inimese põhiõigusi ning tagama eetilist andmekasutust. 46 Eesti digiühiskond 2030

Select target paragraph3

Connect to a paragraph
Connect to an entity
Disable highlights
Add to table of contents