Lisa 2. Mõjuanalüüs
Arengukava kõik tegevussuunad mõjutavad kaudselt
Arengukava mõjud ilmnevad peamiselt järgmistes
kõiki allpool mainitud kolme sihtrühma. Kuid siinkohal
sihtrühmades:
avame, kuidas need tegevussuunad hakkavad
sihtrühmade igapäevaelu ja -tööd kõige otsesemalt
mõjutama.
+ Eesti elanikud ja e-residendid ehk digiriigi ja
sideteenuste kasutajad;
+ erasektor;
+ riigiasutused ja kohalikud omavalitsused.
Mõjuvaldkond
Mõju
Riigi julgeolek ja
rahvusvahelised
suhted
Põhjala-Balti piirkonnas senisest suurema koostöö tulemusena lihtsustub
rahvusvaheline asjaajamine.
Eesti hea maine digiühiskonnana säilib ning selle tulemusel tullakse meie juurde nõu
küsima ja meid kaasatakse rahvusvahelistesse projektidesse. Digiriigi arengutaseme
tõstmine ja kindlustamine suurendab Eesti n-ö pehmet jõudu veelgi.
Eesti digilahendused on koosvõimelised Euroopa suundadega. Eesti residendid ja
ettevõtjad saavad vähemalt Põhjala ja Balti piirkonnas rahvusvahelisi asju ajades,
näiteks tööle või äri tegema minnes, vajalikud asjad digitaalselt ühekorraga korda ajada.
Sotsiaalsed ja
demograafilised
mõjud
Sündmuspõhine ja proaktiivne lähenemisviis avalike teenuste pakkumisel tagab,
et teenused jõuavad laiema sihtrühmani senisest lihtsamalt ja väiksema vaevaga.
Inimkeskselt kujundatud avalikud teenused on kättesaadavad ja kasutusmugavad
ka väiksemate (digi)oskuste ja erivajadustega inimestele, samuti neile, kes saabuvad
Eestisse teistest riikidest. Teenuste automatiseerimine, ennetav ja sündmuspõhine
pakkumine ning digikättesaadavus suurendavad võrdsust ühiskonnas, kuna nende
kaudu paraneb ligipääs teenustele, teenuste kasutamine ei eelda häid digioskusi ja
teenused vastavad kasutajate vajadustele. Näiteks väheneb vajadus teenuse saamiseks
kohale sõita, toetusi ei pea ise taotlema jne.
Protsesside automatiseerimise tulemusel vabaneb avaliku sektori töötajate ressurss,
et pakkuda paremat teenusekvaliteeti – suhe riigiga muutub kvaliteetsemaks. Riik on
inimese jaoks, et pakkuda talle nõu ja olla partner.
Nõusolekuteenuse kaudu suureneb personaalsemate teenuste arv (sh erasektori
teenused) ja inimesed saavad valida suurema hulga teenuste vahel. Andmekogudes
on andmetöötlus turvalisem ja inimesele läbi logide ka paremini jälgitav. Algoritmide
aktiivsem kasutamine sündmus- ja proaktiivsete teenuste pakkumiseks võib
vähendada inimeste iseseisvust. Seega tuleb seesuguste teenuste arendamisel pöörata
tähelepanu eetikariskide vähendamisele.
56
Eesti digiühiskond 2030
Select target paragraph3
Connect to a paragraph
Connect to an entity
Disable highlights
Add to table of contents