+ Digiriigis arendatud tarkvarad avaldatakse avatud
+ Digiriigi arendamine toetub taaskasutust
lähtekoodiga, kui need on ehitatud maksumaksja
võimaldavale arhitektuursele ülesehitusele. Selle toel
raha eest eraldi tarkvarana, nad ei ole julgeoleku
Eesti riigile tehtud lahendusi saab kergemini kohandada
poolest olulised ja sisaldavad avaliku sektori
nii äriliselt kui ka tehnoloogiliselt (sh pilvetehnoloogia
intellektuaalomandit.
abil), mis suurendab digiriigi lahenduste eksporti.
+ Kõik masinloetavad avaandmed on kättesaadavad ja
võimalikult aktiivses taaskasutuses.
Tegevused:
+ Juurutame
nüüdisaegsed taaskasutust
võimendavad ja skaleerumist
+ Edendame
toetavad arhitektuuripõhimõtted ja
erasektoriga (sh idu- ja
-mustrid digiriigi arhitektuuris. Sealhulgas
välisettevõtted) koostööd ning
juurutame näiteks autonoomsete sündmuspõhiste
koostöövorme, sh tellime rohkem
mikroteenuste ja domeenist juhinduva disaini31
lahendusi täisteenusena sisse.
lähenemisviisi ning rakendusliidese põhiselt
ehitamise eelistamise nõude32.
+ Arendame välja
digiriigi teenuste arenduse
ja tehnoloogia põhimõtete ühtse
inforuumi, mis sisaldab suuniseid andvat
arendus- ja koosvõimeraamistikku.
Hoiame inforuumi ja raamistikke
+ Laiendame digiriigi
kogukonda ehk infovälja
ja arendusse kaasatud
riigiväliste ekspertide ringi,
vastavat ühistegevust ning
teabevahetust.
ajakohasena.
+ Võtame
kasutusele ja arendame
edasi tööriistu ja platvorme
taaskasutuseks ja koostööks,
sh uuendatud tehniliste teenuste ja
andmekogude haldussüsteem (senine
RIHA), koodi-33 ja jupivaramu34,
koostöörakendused jm.
30
+ Viime ellu
ja uuendame pidevalt
andmete taaskasutuse
tegevuskava eesmärgiga toetada
andmete paremat kättesaadavust ja
taaskasutust, sh konfidentsiaalsete andmete
kasutamist teaduslikul eesmärgil, avaandmete
kättesaadavust ning nõusolekupõhist
andmetöötlust.
Eesti digiühiskond 2030
Select target paragraph3
Connect to a paragraph
Connect to an entity
Disable highlights
Add to table of contents