3. Suurem küberturvalisuse tagamise võimekus
Hetkeolukord:
+ Riigi praegune küberturbevõimekus ei ole piisav,
vaja nii riikliku poliitika, turvameetmete arendamise kui
ka kasutoova rahvusvahelise koostöö jaoks.
et ennetada ja vähendada võrgu- ja infosüsteeme
+ Muutuvas ja spetsialiseeruvas küberturvalisuse
ohustavaid riske. Küberohtude järjepidev kasv ja areng
valdkonnas on proovikivi olla rahvusvaheliselt
tingib vajaduse ennetusvõimet hüppeliselt edasi
suunda andev juhtriik. Eesti hea maine on tulnud
arendada, selle rakendamise seiret ja järelevalvet
edukast digivõimaluste kasutamisest ning sellega
parandada.
käsikäes oskuslikust küberturvalisuse tagamisest.
+ Küberturbemeetmete rakendamine on
detsentraliseeritud haldusmudeli puhul
kulukas. Asutused ja organisatsioonid vajavad
küberturbefunktsioonide täitmiseks sarnast ressurssi
(eksperdid, vahendid), mis muudab küberturvalisuse
tagamise kulukamaks. Piiratud vahendite tõttu ei
ole kõikidel asutustel piisavalt võimekust hankida
spetsiifilist pädevust ega rakendada meetmeid vajalikul
See maine toetab ettevõtluse ekspordivõimalusi
ning annab panuse riikliku julgeoleku tagamisse.
Selleks, et rahvusvahelisi protsesse suunata, on vaja
omada paljudes erivaldkondades suurt pädevust
(s.t eksperte ja praktilist kogemust). Suureneva
keerukuse tõttu ei ole võimalik omada igas aspektis
kõrgetasemelist pädevust, vaid peab valima selged
spetsialiseerumissuunad.
tasemel.
Tulemus:
+ Küberintsidendid juhtuvad ning selleks peab valmis
+ Küberturvalisuse tagamise meetmed on rakendatud
olema. Eesti digiökosüsteem on äärmiselt keerukas
vajalikul tasemel, mis on määratletud ajakohastatud
taristu, mille suhtes ei ole kõikvõimalike ennetavate
õigusaktides, standardites ja juhendites. Prioriteediks on
turbemeetmete rakendamine majanduslikult
seejuures oluliste teenuste toimepidevuse, tervikluse ja
otstarbekas. Tuleb optimeerida turbemeetmete
konfidentsiaalsuse kindlustamine.
kasutamist ja arvestada jääkriskide olemasolu. See
tähendab, et kõiki intsidente ei ole võimalik ennetada,
vaid nende juhtumisel peab valmis kiirelt tuvastama,
reageerima ja neid ära lahendama.
+ Küberintsidentide ja -kriiside haldamise ja
lahendamise võimekus ei ole Eesti riigi digisõltuvust
+ Riik on suuteline operatiivselt lahendama eri
mastaabiga kriise ja osalema rahvusvahelises
kriisihalduses.
+ Nüüdisaegsete küberturbe meetmete rakendamiseks
on piisavalt spetsialiseerunud eksperte ja vahendeid.
arvestades piisav. Küberohtude ja -intsidentide kasv
+ Eesti on Euroopa Liidus ja laiemalt rahvusvaheliselt
seab suuremad nõudmised kriisihaldussüsteemile.
suunda andev juhtriik konkreetsetes prioriseeritud
See puudutab nii korralduslikku suutlikkust kui ka
küberturbe valdkondades.
küberturbetoodete ja -teenuste kasutamist. Küberturbe
tööriistu, mis toetavad võrgu- ja infosüsteemide seiret,
olukorrapildi loomist ning intsidendihaldust, on vaja
pidevalt uuendada ja täiustada.
+ Pädevaid küberturvalisuse valdkonna eksperte
ei ole piisavalt. Järjest suurenev spetsialiseerumine
toimub nii digiteerimise kui ka küberturvalisuse
valdkonnas. Eri tehnoloogiate hoogustuv areng, nagu
pilveandmetöötlus, tehisintellekt, krüptosüsteemid,
Riigi praegune
küberturbevõimekus
ei ole piisav, et
ennetada riske.
asjade internet, robootika, liitreaalsus jne, tingivad
vajaduse spetsialiseerunud ekspertide järele. Seda on
43
Eesti digiühiskond 2030
Select target paragraph3
Connect to a paragraph
Connect to an entity
Disable highlights
Add to table of contents