3. Suurem küberturvalisuse tagamise võimekus Hetkeolukord: + Riigi praegune küberturbevõimekus ei ole piisav, vaja nii riikliku poliitika, turvameetmete arendamise kui ka kasutoova rahvusvahelise koostöö jaoks. et ennetada ja vähendada võrgu- ja infosüsteeme + Muutuvas ja spetsialiseeruvas küberturvalisuse ohustavaid riske. Küberohtude järjepidev kasv ja areng valdkonnas on proovikivi olla rahvusvaheliselt tingib vajaduse ennetusvõimet hüppeliselt edasi suunda andev juhtriik. Eesti hea maine on tulnud arendada, selle rakendamise seiret ja järelevalvet edukast digivõimaluste kasutamisest ning sellega parandada. käsikäes oskuslikust küberturvalisuse tagamisest. + Küberturbemeetmete rakendamine on detsentraliseeritud haldusmudeli puhul kulukas. Asutused ja organisatsioonid vajavad küberturbefunktsioonide täitmiseks sarnast ressurssi (eksperdid, vahendid), mis muudab küberturvalisuse tagamise kulukamaks. Piiratud vahendite tõttu ei ole kõikidel asutustel piisavalt võimekust hankida spetsiifilist pädevust ega rakendada meetmeid vajalikul See maine toetab ettevõtluse ekspordivõimalusi ning annab panuse riikliku julgeoleku tagamisse. Selleks, et rahvusvahelisi protsesse suunata, on vaja omada paljudes erivaldkondades suurt pädevust (s.t eksperte ja praktilist kogemust). Suureneva keerukuse tõttu ei ole võimalik omada igas aspektis kõrgetasemelist pädevust, vaid peab valima selged spetsialiseerumissuunad. tasemel. Tulemus: + Küberintsidendid juhtuvad ning selleks peab valmis + Küberturvalisuse tagamise meetmed on rakendatud olema. Eesti digiökosüsteem on äärmiselt keerukas vajalikul tasemel, mis on määratletud ajakohastatud taristu, mille suhtes ei ole kõikvõimalike ennetavate õigusaktides, standardites ja juhendites. Prioriteediks on turbemeetmete rakendamine majanduslikult seejuures oluliste teenuste toimepidevuse, tervikluse ja otstarbekas. Tuleb optimeerida turbemeetmete konfidentsiaalsuse kindlustamine. kasutamist ja arvestada jääkriskide olemasolu. See tähendab, et kõiki intsidente ei ole võimalik ennetada, vaid nende juhtumisel peab valmis kiirelt tuvastama, reageerima ja neid ära lahendama. + Küberintsidentide ja -kriiside haldamise ja lahendamise võimekus ei ole Eesti riigi digisõltuvust + Riik on suuteline operatiivselt lahendama eri mastaabiga kriise ja osalema rahvusvahelises kriisihalduses. + Nüüdisaegsete küberturbe meetmete rakendamiseks on piisavalt spetsialiseerunud eksperte ja vahendeid. arvestades piisav. Küberohtude ja -intsidentide kasv + Eesti on Euroopa Liidus ja laiemalt rahvusvaheliselt seab suuremad nõudmised kriisihaldussüsteemile. suunda andev juhtriik konkreetsetes prioriseeritud See puudutab nii korralduslikku suutlikkust kui ka küberturbe valdkondades. küberturbetoodete ja -teenuste kasutamist. Küberturbe tööriistu, mis toetavad võrgu- ja infosüsteemide seiret, olukorrapildi loomist ning intsidendihaldust, on vaja pidevalt uuendada ja täiustada. + Pädevaid küberturvalisuse valdkonna eksperte ei ole piisavalt. Järjest suurenev spetsialiseerumine toimub nii digiteerimise kui ka küberturvalisuse valdkonnas. Eri tehnoloogiate hoogustuv areng, nagu pilveandmetöötlus, tehisintellekt, krüptosüsteemid, Riigi praegune küberturbevõimekus ei ole piisav, et ennetada riske. asjade internet, robootika, liitreaalsus jne, tingivad vajaduse spetsialiseerunud ekspertide järele. Seda on 43 Eesti digiühiskond 2030

Select target paragraph3

Connect to a paragraph
Connect to an entity
Disable highlights
Add to table of contents