Mõjuvaldkond Mõju Majandus Nutikalt valitsetud riik vähendab riigi ülalpidamise kulutusi. Koostöö arendamine eraettevõtlusega digilahenduste loomisel ärgitab eraettevõtlust ja uuenduslikkust. Krattide kasutuselevõtu, sündmuspõhiste teenuste ja konsolideerumise kaudu suureneb riigisektori tõhusus ning see toetab majanduse konkurentsivõime kasvu. Tegevussuunad soodustavad IT-sektori kasvu. Näiteks standardteenuste kesksel osutamisel toetutakse senisest rohkem erasektori pakutavale. Avatud innovatsiooni raames saab erasektoriga koostöös tehtud lahendusi kergemini kohandada, mistõttu on neid ka lihtsam eksportida ja nad suurendavad majanduskasvu. E-residentide teenuste fookustatud arendamine toetab nende lisandumist, mis toob riigieelarvesse ja kogu majandusse väärtuslikku lisatulu. Keskkond Arengukava tegevused aitavad keskkonda hoida kahel moel. Esiteks asendab digilahenduste kasutamine vajaduse tarbida füüsilisi lahendusi (nt digiteenused kaotavad paberavaldused ja füüsiliselt kohalesõitmise vajaduse). Samuti on vaja digilahendusi endid nn rohestada – võtta kasutusele üha keskkonnahoidlikumaid lahendusi, mis tarbivad vähem ressursse (nt päikeseenergial töötavaid servereid). Digiriigi arendamiseks ja haldamiseks valitakse võimaluse korral keskkonnasäästlikem lahendus. See suund on seatud digiriigi arenguhüpete kavas. Lisaks vähendab avalike digiteenuste parem kättesaadavus ja kasutatavus inimeste sundliikumist ning keskkonna- ja kliimamõju. Digiriigi serverite vajadused on keskselt osutatud teenuste korral tipphetkedel hajutatud üle haldusalade, mistõttu on vaja vähem enda servereid, nende haldust ja omaenda andmekeskusi. Samas tuleks hinnata digiriigi mõju energiakasutusele, kasvuhoonegaaside emissioonile jne, et olla kindel netomõjus. Digilahendustel on oluline osa ka kliimamuutuste mõjuga kohanemisel. Digilahenduste abil on võimalik infot efektiivsemalt koondada ning viia teave kiiremini nendeni, kes seda vajavad. Digilahendused aitavad luua kiiremat analüüsivõimekust erinevate ekstreemsete ilmastikuoludega toimetulekuks ning aitavad neile paremini reageerida. Regionaalareng Tänu avalike teenuste digiteeritusele on äärealadel elavatel inimestel aina parem ligipääs avalikele teenustele. Väheneb vajadus koonduda teenuste kättesaamiseks elama suurematesse linnadesse, samuti võimaldab parem kaugtöö toetamine töötada ja elada väiksemates Eestimaa paikades. Sündmusteenuste arendamisel väheneb lõhe riigi- ja KOVide teenuste vahel – teenused tuuakse inimese jaoks ühte kasutajateekonda hoolimata sellest, kas neid pakub riigiasutus või KOV, ühtlustades teenuste kvaliteeti. Muutuva avaliku sektori rolli kaudu muutub ka kohaliku omavalitsuse osatähtsus – olla elanikele pigem partner kohalikku elu puudutavate otsuste tegemisel ja nõuandja sobivate teenuste väljavalimisel. 57 Eesti digiühiskond 2030

Select target paragraph3

Connect to a paragraph
Connect to an entity
Disable highlights
Add to table of contents