Mõjuvaldkond
Mõju
Majandus
Nutikalt valitsetud riik vähendab riigi ülalpidamise kulutusi. Koostöö arendamine
eraettevõtlusega digilahenduste loomisel ärgitab eraettevõtlust ja uuenduslikkust.
Krattide kasutuselevõtu, sündmuspõhiste teenuste ja konsolideerumise kaudu suureneb
riigisektori tõhusus ning see toetab majanduse konkurentsivõime kasvu.
Tegevussuunad soodustavad IT-sektori kasvu. Näiteks standardteenuste kesksel
osutamisel toetutakse senisest rohkem erasektori pakutavale. Avatud innovatsiooni
raames saab erasektoriga koostöös tehtud lahendusi kergemini kohandada, mistõttu on
neid ka lihtsam eksportida ja nad suurendavad majanduskasvu.
E-residentide teenuste fookustatud arendamine toetab nende lisandumist, mis toob
riigieelarvesse ja kogu majandusse väärtuslikku lisatulu.
Keskkond
Arengukava tegevused aitavad keskkonda hoida kahel moel.
Esiteks asendab digilahenduste kasutamine vajaduse tarbida füüsilisi lahendusi
(nt digiteenused kaotavad paberavaldused ja füüsiliselt kohalesõitmise vajaduse).
Samuti on vaja digilahendusi endid nn rohestada – võtta kasutusele üha
keskkonnahoidlikumaid lahendusi, mis tarbivad vähem ressursse (nt päikeseenergial
töötavaid servereid). Digiriigi arendamiseks ja haldamiseks valitakse võimaluse korral
keskkonnasäästlikem lahendus. See suund on seatud digiriigi arenguhüpete kavas.
Lisaks vähendab avalike digiteenuste parem kättesaadavus ja kasutatavus inimeste
sundliikumist ning keskkonna- ja kliimamõju.
Digiriigi serverite vajadused on keskselt osutatud teenuste korral tipphetkedel hajutatud
üle haldusalade, mistõttu on vaja vähem enda servereid, nende haldust ja omaenda
andmekeskusi.
Samas tuleks hinnata digiriigi mõju energiakasutusele, kasvuhoonegaaside emissioonile
jne, et olla kindel netomõjus. Digilahendustel on oluline osa ka kliimamuutuste mõjuga
kohanemisel. Digilahenduste abil on võimalik infot efektiivsemalt koondada ning
viia teave kiiremini nendeni, kes seda vajavad. Digilahendused aitavad luua kiiremat
analüüsivõimekust erinevate ekstreemsete ilmastikuoludega toimetulekuks ning aitavad
neile paremini reageerida.
Regionaalareng
Tänu avalike teenuste digiteeritusele on äärealadel elavatel inimestel aina parem ligipääs
avalikele teenustele. Väheneb vajadus koonduda teenuste kättesaamiseks elama
suurematesse linnadesse, samuti võimaldab parem kaugtöö toetamine töötada ja elada
väiksemates Eestimaa paikades.
Sündmusteenuste arendamisel väheneb lõhe riigi- ja KOVide teenuste vahel – teenused
tuuakse inimese jaoks ühte kasutajateekonda hoolimata sellest, kas neid pakub riigiasutus
või KOV, ühtlustades teenuste kvaliteeti.
Muutuva avaliku sektori rolli kaudu muutub ka kohaliku omavalitsuse osatähtsus – olla
elanikele pigem partner kohalikku elu puudutavate otsuste tegemisel ja nõuandja sobivate
teenuste väljavalimisel.
57
Eesti digiühiskond 2030
Select target paragraph3
Connect to a paragraph
Connect to an entity
Disable highlights
Add to table of contents