2. Andmepõhine riigivalitsemine ja andmete taaskasutus
Hetkeolukord:
+ Riigivalitsemises ei kasutata otsuste tegemisel
andmeanalüüsi võimalusi kaugeltki piisavalt. Üks
põhjuseid on ebaühtlane andmekirjaoskus nii juhtide
kui ka spetsialistide seas ehk oskamatus näha andmeid
+ Paljud avaliku sektori asutused vahetavad omavahel
endiselt (digi)dokumente, mitte masinloetavaid
andmeid, ja peamiselt keskendutakse üksnes
struktureeritud andmetele. See raskendab masinõppe
ja nüüdisaegse andmeanalüütika kasutuselevõttu.
vastuste allikana. Teine põhjus on see, et kuigi digiriigis
+ Riigi tehtavate otsuste ja analüüside lähteandmetest
on kogunenud aastatega rohkelt andmeid, on nende
ning arvutuskäigust on ebapiisav ülevaade, mis
leitavus ja kvaliteet murekohad.
vähendab riigi läbipaistvust. Selle muutmine aitaks
+ Ülevaade riigiasutuste ja omavalitsuste kätte
kogunevatest andmetest on ebapiisav. See on olemas
andmekogudes, kuid ka seal on andmete kirjeldused
ebaühtlased ja andmete ajakohasus või tähendus sageli
raskesti tuvastatav. Andmekirjelduste haldamiseks
mõeldud töövahendeid ei rakendata piisavalt. See
raskendab andmete taaskasutust ja seetõttu pole
piirata väärinfo levikut.
Tulemus:
+ Teeme kõik riigi otsused kvaliteetsete andmete
abil. Andmete leitavus, kvaliteet ja kasutamise kiirus
annavad otsustajatele analüütilist otsustustuge ning
tõhustavad protsesse.
ka näiteks andmete ühekordse küsimise põhimõtet
+ Andmetest on olemas ajakohane ja terviklik ülevaade
rakendatud läbivalt. Kasutamata on võimalused nn
nii andmekogude kui ka andmestike tasandil. Andmeid
lingitud andmete alal, mis võimaldaks arenguhüpet
saab omavahel linkida. Rakendatakse andmete
teenuste kujundamisel ja osutamisel.
ühekordse küsimise ja taaskasutuse põhimõtet22.
+ Andmehalduse kvaliteet ja arengutase, sh
+ Privaatsustehnoloogia rakendamisega kasvab
vastutus, korraldus ja pädevus, on asutuseti väga
oluliselt isiku- ja tundlike andmete ohutu taaskasutus
ebaühtlane. Liiga väheste andmete tähendus ja
teenuste pakkumisel ning otsuste tegemisel.
kvaliteet on tuvastatav. On palju menetlussüsteeme,
kuid pea kõikjal on andmed saadud ütluspõhiselt,
mida teine andmevajaja ei pruugi usaldada, ja seega
ei taaskasutata neid andmeid piisavalt. Andmete
elukäiguhaldust pole rakendatud, mistõttu ei jälgita
+ Avalik sektor on andmete kasutamisel läbipaistev.
Avaliku sektori tehtavate otsuste ja analüüside
lähteandmed ning arvutuskäik on võimalikult suurel
määral avalikustatud.
süstemaatiliselt säilitustähtaegu ega toimu kontrollitud
ebavajalike andmete hävitamist.
+ Andmete rist- ja taaskasutusel on õigus- ja
infoturbepiiranguid, eriti seoses isikuandmetega.
Selleks et neid ja muid tundlikke andmeid
rohkem, kuid ohutult ja privaatselt taaskasutada,
tuleks enam rakendada tehnoloogiat ennast
– arendada, katsetada ja kasutusse võtta n-ö
privaatsustehnoloogia21 lahendusi. Selle nimel on
Eestis tehtud esimesi samme, kuid aeglaselt.
22
Eesti digiühiskond 2030
Select target paragraph3
Connect to a paragraph
Connect to an entity
Disable highlights
Add to table of contents