2. Juurdepääsuvõrkude väljaarendamine Hetkeolukord: Tulemus: + Lisaks sideoperaatorite enda rajatud võrkudele on + Eesti maapiirkondades on rajatud riigi toetusel valminud 7000 km pikkune kogu riiki juurdepääsuvõrguga liitumise võimalus kõigile ühtlaselt kattev lairiba baasvõrk. See on võrdsetel ettevõtetele ja asutustele ning kõigile aasta ringi alustel ja soodsa hinnaga kättesaadav kõigile kasutuses olevatele majapidamistele. sideettevõtjatele ja riigiasutustele, et parandada sideteenuste kättesaadavust ja liitumise taskukohasust maapiirkondades. + Kõik kolm mobiilsidevõrku pakuvad kogu Eestis + Juurdepääsuvõrguga liitunud majapidamistel, ettevõtetel ja asutustel on võimalik kasutada ülikiiret (vähemalt 100 Mbit/s) lairibaühendust, mida saab suurendada kuni 1 Gbit/s-ni. häid keskmisi ja maksimaalseid kiiruseid, millest piisab tänapäevateenuste kasutamiseks. Viimase kahe aastaga on mobiilse interneti üles- ja allalaadimine muutunud Eestis keskmiselt 70% kiiremaks. + Eesti jääb käesoleval ajal ELi keskmisele alla püsivõrgu lairibaühenduse kättesaadavuselt Tegevused: maapiirkondades ja ülikiire lairibaühenduse kasutuselevõtu poolest. Kaugtöö ja -õppe vaates on koroonapandeemia tõttu tänapäevase sidevõrgu tähtsus suurenenud ning kasvab ka edaspidi. + 2021. aasta seisuga on maapiirkonades hinnanguliselt 120 000 majapidamist ja ettevõtet ilma kiire püsiühenduseta. Neist üle 45 000 saab 2023. aasta lõpuks valguskaablipõhise juurdepääsuvõrgu, mis + Toetame väga suure läbilaskevõimega juurdepääsuvõrkude arendust maapiirkondades, kus sideettevõtjad konkurentsitingimustes ise investeeringuid ei tee. vastab ELi 2025. aasta gigabitiühiskonna eesmärkidele. Siiski jääb peale seda turutõrkepiirkondadesse ehk nn valgesse alasse veel vähemalt 75 000 aadressi, mis vajavad riigi- ja sideettevõtjate koostöös tehtavaid investeeringuid. 36 Eesti digiühiskond 2030

Select target paragraph3

Connect to a paragraph
Connect to an entity
Disable highlights
Add to table of contents