Visiooni
elluviimiseks
ootused teistele
valdkondadele
Digiühiskonna 2030. aasta visiooni saavutamiseks on vajalik, et teistes poliitikavaldkondades täiendatakse
siinset arengukava mitmel moel. Vastavalt Eesti arengukavade koostamise korraldusele ei ole tegemist
automaatse kohustusega teistele valdkondadele, vaid siinse arengukava raames koostatud digiühiskonna
visioonist tõukuva tellimusega ja ootusega teiste poliitikameetmete sisu ja suuna osas. Need loovad aluse
arengukavade elluviimisel ja uuendamisel seisukohtade esitamiseks ning tegevuste koordineerimiseks
asutuste vahel.
Digiühiskonna 2030. aasta sihtide saavutamiseks on
Kuna ainult omamaisest haridussüsteemist võimaluste
vaja järgmist:
realiseerimiseks ei piisa, peab looma talentidele lihtsa
Kriitiliselt tähtis
on piisaval hulgal
ja tasemega IKTspetsialistide saadavus,
sh küberspetsialistide
saadavus.
+
2030. aastaks peab IKT-spetsialistide arv majanduses
vähemalt kahekordistuma ja nende hulgas
küberspetsialistide osakaal kasvama, et tulevikusihte
vajalikul määral ellu viia.
võimaluse Eestisse tulla – et see oleks neile mugav ja
atraktiivne sihtkoht.
+ Et viia majanduse laiem digipööre ja riigihaldus
järgmisele digiküpsustasemele,
on oluline on algatada
laiaulatuslik digioskuste
ümber- ja täiendusõpe.
See võimaldab eri alade spetsialistidel omandada
vajalikke erialaseid digiteadmisi, et käivitada ja juhtida
või toetada digimuutusi oma organisatsioonides.
Samuti peab (erialaste) digioskuste arendamine
olema iga haridusastme loomulik osa. Need sammud
Selleks peab pidevalt laiendama vastavaid
ühtlasi hõlbustavad töötajate kohanemist majanduse
õppevõimalusi ja pidevalt täiustama õppe kvaliteeti
muutustega.
kõigil tasemetel – see vajab eeskätt otsustavaid
samme õpetamisvõimekuse kasvatamise mahus ja
kvaliteedis, sh õppejõudude järelkasvu tagamist.
45
Eesti digiühiskond 2030
Select target paragraph3
Connect to a paragraph
Connect to an entity
Disable highlights
Add to table of contents