Lisa 2. Mõjuanalüüs Arengukava kõik tegevussuunad mõjutavad kaudselt Arengukava mõjud ilmnevad peamiselt järgmistes kõiki allpool mainitud kolme sihtrühma. Kuid siinkohal sihtrühmades: avame, kuidas need tegevussuunad hakkavad sihtrühmade igapäevaelu ja -tööd kõige otsesemalt mõjutama. + Eesti elanikud ja e-residendid ehk digiriigi ja sideteenuste kasutajad; + erasektor; + riigiasutused ja kohalikud omavalitsused. Mõjuvaldkond Mõju Riigi julgeolek ja rahvusvahelised suhted Põhjala-Balti piirkonnas senisest suurema koostöö tulemusena lihtsustub rahvusvaheline asjaajamine. Eesti hea maine digiühiskonnana säilib ning selle tulemusel tullakse meie juurde nõu küsima ja meid kaasatakse rahvusvahelistesse projektidesse. Digiriigi arengutaseme tõstmine ja kindlustamine suurendab Eesti n-ö pehmet jõudu veelgi. Eesti digilahendused on koosvõimelised Euroopa suundadega. Eesti residendid ja ettevõtjad saavad vähemalt Põhjala ja Balti piirkonnas rahvusvahelisi asju ajades, näiteks tööle või äri tegema minnes, vajalikud asjad digitaalselt ühekorraga korda ajada. Sotsiaalsed ja demograafilised mõjud Sündmuspõhine ja proaktiivne lähenemisviis avalike teenuste pakkumisel tagab, et teenused jõuavad laiema sihtrühmani senisest lihtsamalt ja väiksema vaevaga. Inimkeskselt kujundatud avalikud teenused on kättesaadavad ja kasutusmugavad ka väiksemate (digi)oskuste ja erivajadustega inimestele, samuti neile, kes saabuvad Eestisse teistest riikidest. Teenuste automatiseerimine, ennetav ja sündmuspõhine pakkumine ning digikättesaadavus suurendavad võrdsust ühiskonnas, kuna nende kaudu paraneb ligipääs teenustele, teenuste kasutamine ei eelda häid digioskusi ja teenused vastavad kasutajate vajadustele. Näiteks väheneb vajadus teenuse saamiseks kohale sõita, toetusi ei pea ise taotlema jne. Protsesside automatiseerimise tulemusel vabaneb avaliku sektori töötajate ressurss, et pakkuda paremat teenusekvaliteeti – suhe riigiga muutub kvaliteetsemaks. Riik on inimese jaoks, et pakkuda talle nõu ja olla partner. Nõusolekuteenuse kaudu suureneb personaalsemate teenuste arv (sh erasektori teenused) ja inimesed saavad valida suurema hulga teenuste vahel. Andmekogudes on andmetöötlus turvalisem ja inimesele läbi logide ka paremini jälgitav. Algoritmide aktiivsem kasutamine sündmus- ja proaktiivsete teenuste pakkumiseks võib vähendada inimeste iseseisvust. Seega tuleb seesuguste teenuste arendamisel pöörata tähelepanu eetikariskide vähendamisele. 56 Eesti digiühiskond 2030

Select target paragraph3

Connect to a paragraph
Connect to an entity
Disable highlights
Add to table of contents