Mõjuvaldkond Mõju Riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse ülesanded ning töökorraldus Nii avalike teenuste kui ka poliitikakujundamise otsuseid tehakse tänu paremale teenusejuhtimisele üha rohkem (seire)andmete põhjal. Sündmus- ja proaktiivsete teenuste pakkumiseks peavad riigiasutused ja KOVid paljuski ümber mõtestama ja kujundama senise avalike teenuste pakkumise praktika, sh tegema praegusest rohkem koostööd. Sündmus- ja proaktiivsete teenuste kasutuselevõtt suurendab riigi tõhusust, kuna teenuseid sihistatakse täpsemini ning vähendatakse liigset bürokraatiat. Krattide abil suudetakse avalikke teenuseid paremini juhtida ja ressursse säästa. Parema andmekasutusega saab avalik sektor luua teenuseid kiiremini ja tõhusamalt. KOVid ja riik peavad ümber mõtestama, kuidas oma tööd korraldada, et toetada paremat koostööd erasektoriga. Ühelt poolt on tegevused sihitumalt viljakamad, teisalt vähenevad tööga seotud ehk teenuste osutamise kulud. Ühenduvuse alaeesmärgi mõjuanalüüs Mõjuvaldkond Mõju Riigi julgeolek ja rahvusvahelised suhted Usaldusväärse sidetaristu rajamine võimaldab tagada Eesti ja Euroopa Liidu ning NATO liitlaste julgeoleku. Sotsiaalsed ja demograafilised mõjud Arengukava tegevused loovad eeldused taskukohaste sideteenuste pakkumiseks ja võimaldavad ka väiksema sissetulekuga elanikurühmadel saada osa infoühiskonna pakutavatest teenustest. Kaugtööd võimaldavate heade sideühenduste loomine maapiirkondades vähendab noorte lahkumist suurlinnadesse. Samuti võimaldab kaugtöö võimaluste paranemine osaleda tööhõives liikumispuudega inimestel. Majandus Arengukavaga soodustatakse investeeringute tegemist sidevaldkonnas nii kaabelvõrkude ehitamiseks kui ka uue põlvkonna mobiilsidevõrkude (5G ja 6G) kasutuselevõtuks. Kavandatavad riiklikud meetmed toetavad ehitamist ja arendamist piirkondades, kus eraettevõtted seda omal algatusel ei tee, kuna see pole neile majanduslikult tasuv. 5G-võrkude kiire ja kulutõhus kasutuselevõtt edendab uuenduslike teenuste ja tootmisviiside arendamist ning kasutamist. 5G-võrkude tulek muudab märgatavalt senist infoühiskonna toimimist, luues uued võimalused pakkuda teenuseid senisest veelgi automatiseeritumalt ja tõhusamalt. Teenuste pakkumiseks ja kasutamiseks on vaja uuendada seadmeid nii teenuse pakkujatel kui ka tarbijatel. Väga suure läbilaskevõimega võrkude kasutuselevõtt maapiirkondades võimaldab uut arenguhüpet ka põllumajanduses ja loomakasvatuses: nt põllumaa seisundi jälgimine tehnoloogialahenduste kaudu, väetamine ainult vajaduse korral ning võimalikult vähesel määral võimaldab säästa kulusid. 58 Eesti digiühiskond 2030

Select target paragraph3

Connect to a paragraph
Connect to an entity
Disable highlights
Add to table of contents