3. Inimkeskne digiriik17 Hetkeolukord: + Eesti digiriigi vastu on kasutajatel olnud üldiselt kõrge on aga algusjärgus. Riik ei anna täielikku ülevaadet, millal usaldus, aga see pole garanteeritud. Inimeste ja üldsuse ja kuidas eraisiku või ettevõtte andmeid kasutatakse. teadlikkus digilahenduste toimimisest (sh andmete Kasutajal on seega ebapiisav ülevaade sellest, kes, millal töötlemisest) ja lahenduste endi läbipaistvus on seni ja kuidas tema andmeid kasutab. madal, mis võib vähendada usaldust edaspidi või tekitada digitaalset lõhet (mittekasutajate või kõhklejate osakaalu kasvu). + Praegu on eraisikul võimalus küsida andmetele juurdepääsu ja neid kätte saada, et edastada neid teistele pooltele. Siiski pole võimalik anda nõusolekut teistele + Eriti oluline on läbipaistvuse ja usaldusväärsuse pooltele automatiseeritult andmete küsimiseks ning tagamine uue suure potentsiaaliga tehnoloogia samuti ei saa andmete kasutusse andmiselt tulu teenida, rakendamisel, millel võivad olla kahjulikud mõjud mis võiks ergutada erasektorit looma uusi lahendusi. inimeste põhiõigustele (nt kratid, andmeanalüütika, jm). Seetõttu on erasektoril keeruline eraisiku andmeid Digiriigi vastu usaldus tugineb inimeste põhiõiguste kasutada ja nende andmete kogumist dubleeritakse, mis tagatusele, kuid seni pole nende õiguste tagamisele ja aeglustab digimajanduse arengut. edendamisele digilahenduste kasutuselevõtul piisavalt tähelepanu pööratud. + Puudub antud nõusolekute haldamiseks ja tagasivõtuks töötav lahendus. Seetõttu on eraisikul + Eesti on silma paistnud sellega, et inimene saab ja ka ettevõtjal üsna raske või lausa võimatu teada mõne olulise andmekogu kohta ülevaate, kes ja kuidas saada, kas ja kuidas tema andmeid kasutatakse (sh neis sisalduvaid andmeid kasutab (nt terviseandmed temasse puutuvate) otsuste tegemiseks või teenuste digiloos). Loodud on vastav andmejälgija platvorm, mis osutamiseks. Tulemus: + Püsib ning kasvab ühiskonna usaldus digilahenduste + Eestis on eraisikul kui ka ettevõtjal võim oma andmete kasutamise osas avalike teenuste pakkumisel. Selle üle ja neid saab päriselt jagada. Kõikide teenuste kohta aluseks on inimeste kasvanud teadlikkus tehnoloogia on neil ülevaade, milliseid andmeid on riik tema kohta ja põhiõiguste seostest, tehnoloogia usaldusväärsusest kogunud ning kes ja mis eesmärkidel neid andmeid ja kaasatus teenuste kujundamisse, samuti läbipaistvus kasutab. digilahenduste loomise ja kasutuse osas. + Eraisik ja ettevõtja saavad ise tehnilise lahenduse abil + Avaliku sektori digilahenduste arendamisel ja otsustada, kes ning mis eesmärkidel ja tingimustel (sh rakendamisel on inimeste põhiõigused, demokraatia soovi korral tasu eest) saab nende jagatavaid andmeid ja õigusriik kaitstud ning nende edendamiseks kasutada. tehnoloogia võimalusi rakendatud. + Avalike teenuste arendamisel ja pakkumisel on tagatud, et kõigil on võrdsed võimalused digiühiskonnast ja -teenustest osa saada. 17 Eesti digiühiskond 2030

Select target paragraph3

Connect to a paragraph
Connect to an entity
Disable highlights
Add to table of contents