4) Eesti majandus pole suurema digipöördeni
Elanikkonna baasteadmised digi alal on piisavalt head,
veel jõudnud, kuid meil on tugev IT-sektor ja
et interneti kasutamine oleks suur. Samas ei ole see
tehnoloogiapõhiste idufirmade kogukond.
enam viimastel aastatel enam olulisel määral tõusnud,
Eesti digiühiskonda on pikalt ilmestanud vastuolu
– kuigi meil on väga arenenud digiriik ehk avalikus
sektoris on digilahenduste kasutamine laialt levinud, ei
ole sama toimunud majanduses laiemalt. EL mastaabis
on Eesti erasektor nii üldiselt digiarengult kui nt
e-kaubanduse (ekspordi)võimaluste kasutuselevõtul
pigem keskmike seas või kohati tagapoolgi (DESI
2020). Samas on märke, et see on muutumas.
olles stabiliseerunud 90% peal ning lisaks näitavad
rahvusvahelised uuringud (nt PIAAC), et kõrgemad
digioskused on murekohaks. See pärsib näiteks
töökohal digipöördega kaasaminekut või uuemate
tehnoloogiate kasutuselevõttu eri sektorites, või võib
põhjustada struktuurset tööpuudust. Digioskuste
nappus ja mittevastavus on üks suuremaid takistusi
ettevõtetes digiinvesteeringute tegemisel (DESI 2020).
Näiteks on digipöörde toetusmeetmete järele nõudlus
6) Tehnoloogiline areng muudkui jätkub – see avab
kasvanud ning COVID-19 pandeemia on toonud
uusi võimalusi kui ka ohte
e-kaubanduses tugeva edasihüppe.
Üks megatrend on maailmas vääramatu –
Vähedigitaalse traditsioonilise majanduse kõrval on
digitehnoloogia võidukäik jätkub. Uute lahenduste
Eestis tugev, rahvusvaheliselt silmapaistev ja jõudsalt
ja tehnoloogiliste võimaluste lisandumine muudkui
kasvav IT-sektor ja sh idufirmade kogukond. IT-sektor
kiireneb ja eksponentsiaalselt. See tähendab ühtpidi
on olnud kogu majanduse üheks kasvumootoriks
võimalust ka Eestile digiarengus muudkui edasi minna,
viimase kümnendi jooksul ja iduettevõtted on kasvanud
sest uus tehnoloogia loob uusi kasutusalasid või
nüüdseks põllumajandusest mahult suuremaks
võimalust seni digitaalseks tehtu uuel kujul luua ja veel
valdkonnaks.
paremana.
5) Suurim arengupidur on IT-pädevuste ja
-spetsialistide puudus.
EL mastaabis oleme
elanikkonna digioskustelt
ja sh IKT-spetsialistide
osakaalult esirinnas
(DESI 2020)
EL mastaabis oleme elanikkonna digioskustelt ja sh
IKT-spetsialistide osakaalult esirinnas (DESI 2020).
Siiski on tuhandeid IT-spetsialiste pidevalt puudu, mis
pärsib nii majanduse digipööret, tehnoloogiaettevõtete
arengut kui ka digiriigi või küberturvalisuse taseme
tõstmist. Mida rohkem kogu majandus ja maailm
digiteed edasi läheb, seda rohkem neid puudu on
ka edaspidi. Lühidalt – meil on rohkem ideid ja
arenguvõimalusi, kui inimesi ja IT-oskusi, et neid
võimalusi kasutada ja ideid teenusteks või toodeteks
muuta.
8
üks megatrend on
maailmas vääramatu
– digitehnoloogia
võidukäik jätkub.
Samas toob uus tehnoloogia alati uusi küberohte.
Tähele tasub panna seejuures, et digilahendused
muutuvad üha keerukamaks ja spetsialiseerituks.
Seotud ohtude nägemine, ennetamine ja
maandamine vajab seega üha suuremat (eri)
pädevust. Universaalsete ekspertide abil ei saa enam
piisavalt lahendada kompleksseid riske, mida tekitab
pilveandmetöötluse, tehisintellekt, krüptograafia,
kvantarvutite, asjade interneti, liitreaalsuse, robootika
jms võidukäik.
Eesti digiühiskond 2030
Select target paragraph3
Connect to a paragraph
Connect to an entity
Disable highlights
Add to table of contents