4) Eesti majandus pole suurema digipöördeni Elanikkonna baasteadmised digi alal on piisavalt head, veel jõudnud, kuid meil on tugev IT-sektor ja et interneti kasutamine oleks suur. Samas ei ole see tehnoloogiapõhiste idufirmade kogukond. enam viimastel aastatel enam olulisel määral tõusnud, Eesti digiühiskonda on pikalt ilmestanud vastuolu – kuigi meil on väga arenenud digiriik ehk avalikus sektoris on digilahenduste kasutamine laialt levinud, ei ole sama toimunud majanduses laiemalt. EL mastaabis on Eesti erasektor nii üldiselt digiarengult kui nt e-kaubanduse (ekspordi)võimaluste kasutuselevõtul pigem keskmike seas või kohati tagapoolgi (DESI 2020). Samas on märke, et see on muutumas. olles stabiliseerunud 90% peal ning lisaks näitavad rahvusvahelised uuringud (nt PIAAC), et kõrgemad digioskused on murekohaks. See pärsib näiteks töökohal digipöördega kaasaminekut või uuemate tehnoloogiate kasutuselevõttu eri sektorites, või võib põhjustada struktuurset tööpuudust. Digioskuste nappus ja mittevastavus on üks suuremaid takistusi ettevõtetes digiinvesteeringute tegemisel (DESI 2020). Näiteks on digipöörde toetusmeetmete järele nõudlus 6) Tehnoloogiline areng muudkui jätkub – see avab kasvanud ning COVID-19 pandeemia on toonud uusi võimalusi kui ka ohte e-kaubanduses tugeva edasihüppe. Üks megatrend on maailmas vääramatu – Vähedigitaalse traditsioonilise majanduse kõrval on digitehnoloogia võidukäik jätkub. Uute lahenduste Eestis tugev, rahvusvaheliselt silmapaistev ja jõudsalt ja tehnoloogiliste võimaluste lisandumine muudkui kasvav IT-sektor ja sh idufirmade kogukond. IT-sektor kiireneb ja eksponentsiaalselt. See tähendab ühtpidi on olnud kogu majanduse üheks kasvumootoriks võimalust ka Eestile digiarengus muudkui edasi minna, viimase kümnendi jooksul ja iduettevõtted on kasvanud sest uus tehnoloogia loob uusi kasutusalasid või nüüdseks põllumajandusest mahult suuremaks võimalust seni digitaalseks tehtu uuel kujul luua ja veel valdkonnaks. paremana. 5) Suurim arengupidur on IT-pädevuste ja -spetsialistide puudus. EL mastaabis oleme elanikkonna digioskustelt ja sh IKT-spetsialistide osakaalult esirinnas (DESI 2020) EL mastaabis oleme elanikkonna digioskustelt ja sh IKT-spetsialistide osakaalult esirinnas (DESI 2020). Siiski on tuhandeid IT-spetsialiste pidevalt puudu, mis pärsib nii majanduse digipööret, tehnoloogiaettevõtete arengut kui ka digiriigi või küberturvalisuse taseme tõstmist. Mida rohkem kogu majandus ja maailm digiteed edasi läheb, seda rohkem neid puudu on ka edaspidi. Lühidalt – meil on rohkem ideid ja arenguvõimalusi, kui inimesi ja IT-oskusi, et neid võimalusi kasutada ja ideid teenusteks või toodeteks muuta. 8 üks megatrend on maailmas vääramatu – digitehnoloogia võidukäik jätkub. Samas toob uus tehnoloogia alati uusi küberohte. Tähele tasub panna seejuures, et digilahendused muutuvad üha keerukamaks ja spetsialiseerituks. Seotud ohtude nägemine, ennetamine ja maandamine vajab seega üha suuremat (eri) pädevust. Universaalsete ekspertide abil ei saa enam piisavalt lahendada kompleksseid riske, mida tekitab pilveandmetöötluse, tehisintellekt, krüptograafia, kvantarvutite, asjade interneti, liitreaalsuse, robootika jms võidukäik. Eesti digiühiskond 2030

Select target paragraph3

Connect to a paragraph
Connect to an entity
Disable highlights
Add to table of contents