4. Roheline digiriik
Hetkeolukord:
Tulemus:
+ Digiriigi arendamisel pole Eestis seni pööratud
+ Eesti on maailma kõige rohelisem digiriik ehk teistele
tähelepanu lahenduste keskkonnahoidlikkusele
eeskujuks.
ja kliimamuutustele. Digilahenduste kasutamise
keskkonnajalajälg Eestis ja ka mujal maailmas üha
kasvab. IKT sektori osa koos andmekeskustega
moodustab hinnanguliselt 2% globaalsest
kasvuhoonegaaside (KHG) heitest, mis on võrreldav
lennundussektori osakaaluga. Sellise tendentsi
jätkumisel võib 2040. aastaks IKT sektori osakaal
+ See ei tähenda seniste lahenduste rohepesu,
vaid digiriigi arendamine ja haldus lähtuvad
kliima- ja keskkonnahoidlikkusest. Kui võimalik,
valitakse uue lahenduse kasutuselevõtul kliima- ja
keskkonnasäästlikem variant ning vähendatakse
digiriigi keskkonnajalajälge.
KHG heitest tõusta üle 14%. Tehnoloogia tellijate,
kasutajate ja arendajate teadlikkus ja püüd tegutseda
keskkonnasäästlikumalt on kasin. + Digilahenduste
abil on küll vähenenud paberkandjal infovahetus
ja tõhustunud nt keskkonnaseire, kuid Eesti
Tegevused:
digiriigi keskkonnamõju (vee-, energia- ja laiemalt
ressursikasutus, KHG heide, mõju loodusele ning
jäätmeteke) ja selle vähendamise viise pole analüüsitud.
+ Algatame ja viime
+ Roheline mõtteviis kogub maailmas populaarsust,
sh tehnoloogiasektoris, ja annab Eestile võimaluse
olla teerajaja rohelise kliimasõbraliku digiriigina.
ellu digiriigi kliima- ja
keskkonnahoidlikkuse ja
rohelise IT20 tegevuskava.
Ka kasutuskogemuse puhul on üha olulisem, kas
teenuseid osutatakse keskkonnahoidlikult või mitte.
+ Analüüsime Eesti digiriigi
keskkonnamõju ja selle
vähendamise viise.
19
Eesti digiühiskond 2030
Select target paragraph3
Connect to a paragraph
Connect to an entity
Disable highlights
Add to table of contents