suunad, mis võimaldavad arenguhüpet ja tagavad digiriigi kestlikkuse 1. Avalike teenuste juhtimise ja kasutajakesksuse juurutamine Hetkeolukord: + Avalike teenuste pakkumise killustatus ja tarbetu bürokraatia näitavad, et avalikud teenused ei ole kasutajakeskselt loodud ega osutatud või vähemalt on eri asutuste teenused selles suhtes ebaühtlase kvaliteediga. Puudub ka ühtne teenuste standard, mis seaks kasutaja keskmesse. Teenuste kujundamist, arendamist, juhtimist ja mõõtmist kirjeldavad nõuded on killustunud või puudulikud. + Väiksemate oskustega, erivajadustega ning välisriikidest ja -kultuuriruumist pärit inimestel on raskem teenustele ligi pääseda ja neid kasutada, samuti on neil suurem oht jääda ilma olulistest teenustest. + Avalikel teenustel puudub tihti omanik või kui omanik + Avalike teenuste kvaliteeti mõõdetakse eri metoodika ja lahenduste abil, mis ei lase neid võrrelda. Tihti mõõdetakse teenuste kvaliteeti käsitsi või üldse mitte, sest selles nähakse pigem lisakohustust ja -kulu kui väärtust. Teenuste mõõtmiseks ja võrdlemiseks on loodud avalike teenuste kataloog, kuid selle funktsionaalsus on piiratud ja kasutatavus väike. Seetõttu uuendatakse kataloogis andmeid enamasti vaid kord aastas hoogtöö raames. Lisaks pole sinna hõlmatud kõik teenused ja asutused. + Kõigil neil põhjustel puudub selge arusaam teenuste kvaliteedist nii avaliku sektori asutuste sees kui ka riigiüleselt. Teenuste arengut puudutavad otsused tuginevad rohkem subjektiivsele tunnetusele kui tegelikele (seire)andmetele. on määratud, siis on see pigem formaalsus ja teenuseid sisuliselt ei juhita. Samuti on enamikul ministeeriumitel küll nimetatud teenuste koordineerija, kuid päriselt valitsemisala tasemel teenuste arengut süsteemselt ei juhita. 20 Eesti digiühiskond 2030

Select target paragraph3

Connect to a paragraph
Connect to an entity
Disable highlights
Add to table of contents