68%
Eesti elanikest eelistaks, et kõigile
riigi digiteenustele pääseks ligi ühes
keskses riigiportaalis.
3. Tulevikukindlad digiriigi platvormid
Hetkeolukord:
+ Eesti digiriigi üks alustala ja edutegur on
olnud tugevate platvormide ehk kesksete
taristukomponentide ja -teenuste põhine areng. See on
kiirendanud digiteenuste arendust ja kasutuselevõttu
läbivalt kogu riigis ja ühiskonnas. Seni loodud platvorme
tuleb pidevalt kohandada tehnoloogia ja kasutajate
vajaduste arenguga ning neid edasi arendada.
+ Hea näide on seejuures digiidentiteet. Isikutunnistus
ja mobiil-ID on seni ajale vastu pidanud ning kõige
turvalisemad eID-kandjad, kuid kasutajad eelistavad
lihtsamaid lahendusi. Samuti mõjutab nende
kasutavust kasutajaliideste ja seadmete areng, mis
raskendab võimalust toetuda eraldi väljastatud
füüsilisele kandjale või nõuda kasutajale eriseadmeid.
Tehnoloogia avab võimalikke uusi autentimis- ja
allkirjastamisvõimalusi, nt biomeetriaga. eID on oluline
rahvusvahelise äri ja piiriüleste teenuste võimaldaja,
mille rakendamine on ELi tasemel siiski algjärgus alles.
eID baastarkvara peab ühilduma peamiste tark- ja
riistvaraplatvormidega, et meie digiteenused toimiksid
+ X-tee23 on pikaaegne kohustuslik digiriigi
andmevahetuskiht. X-tee tulevikukindlusele on
proovikivi näiteks see, kuidas ta sobib pilve- ja
suurandmete maailma või krativäeliste teenuste
nurgakiviks. Samas kasutatakse X-teed maailmas
üha laialdasemalt. Eesti on selle tuumiktehnoloogia
arenduseks ühendanud jõud ja ressursid Soome riigiga,
luues vastava konsortsiumi NIIS24. See lihtsustab
lahenduste leidmist.
+ 68% Eesti elanikest eelistaks, et kõigile riigi
digiteenustele pääseks ligi ühes keskses riigiportaalis.
Riigiportaali on aga arendatud projektipõhiselt ja
mitu taaskäivituse katset on pooleli jäänud. Ka
otsingumootori või #Bürokrati põhises maailmas on
aga riigiportaalil vähemalt koht riigi info ja teenuste
ühtse tagavaraplatvormina. Lisaks ei toeta riigiportaal
praegu ettevõtjate vajadusi ehk ettevõtjatel pole ühtset
teenuskanalit. Eesti.ee on tulevikuvaates määratud ka
Eesti-poolseks tugipunktiks Euroopa ühtse digivärava
arendusel, mille kaudu luuakse piiriülene digiteenuste
baaskoosvõime ELi tasemel.
– samas neid lahendusi uuendatakse pidevalt.
24
Eesti digiühiskond 2030
Select target paragraph3
Connect to a paragraph
Connect to an entity
Disable highlights
Add to table of contents