68% Eesti elanikest eelistaks, et kõigile riigi digiteenustele pääseks ligi ühes keskses riigiportaalis. 3. Tulevikukindlad digiriigi platvormid Hetkeolukord: + Eesti digiriigi üks alustala ja edutegur on olnud tugevate platvormide ehk kesksete taristukomponentide ja -teenuste põhine areng. See on kiirendanud digiteenuste arendust ja kasutuselevõttu läbivalt kogu riigis ja ühiskonnas. Seni loodud platvorme tuleb pidevalt kohandada tehnoloogia ja kasutajate vajaduste arenguga ning neid edasi arendada. + Hea näide on seejuures digiidentiteet. Isikutunnistus ja mobiil-ID on seni ajale vastu pidanud ning kõige turvalisemad eID-kandjad, kuid kasutajad eelistavad lihtsamaid lahendusi. Samuti mõjutab nende kasutavust kasutajaliideste ja seadmete areng, mis raskendab võimalust toetuda eraldi väljastatud füüsilisele kandjale või nõuda kasutajale eriseadmeid. Tehnoloogia avab võimalikke uusi autentimis- ja allkirjastamisvõimalusi, nt biomeetriaga. eID on oluline rahvusvahelise äri ja piiriüleste teenuste võimaldaja, mille rakendamine on ELi tasemel siiski algjärgus alles. eID baastarkvara peab ühilduma peamiste tark- ja riistvaraplatvormidega, et meie digiteenused toimiksid + X-tee23 on pikaaegne kohustuslik digiriigi andmevahetuskiht. X-tee tulevikukindlusele on proovikivi näiteks see, kuidas ta sobib pilve- ja suurandmete maailma või krativäeliste teenuste nurgakiviks. Samas kasutatakse X-teed maailmas üha laialdasemalt. Eesti on selle tuumiktehnoloogia arenduseks ühendanud jõud ja ressursid Soome riigiga, luues vastava konsortsiumi NIIS24. See lihtsustab lahenduste leidmist. + 68% Eesti elanikest eelistaks, et kõigile riigi digiteenustele pääseks ligi ühes keskses riigiportaalis. Riigiportaali on aga arendatud projektipõhiselt ja mitu taaskäivituse katset on pooleli jäänud. Ka otsingumootori või #Bürokrati põhises maailmas on aga riigiportaalil vähemalt koht riigi info ja teenuste ühtse tagavaraplatvormina. Lisaks ei toeta riigiportaal praegu ettevõtjate vajadusi ehk ettevõtjatel pole ühtset teenuskanalit. Eesti.ee on tulevikuvaates määratud ka Eesti-poolseks tugipunktiks Euroopa ühtse digivärava arendusel, mille kaudu luuakse piiriülene digiteenuste baaskoosvõime ELi tasemel. – samas neid lahendusi uuendatakse pidevalt. 24 Eesti digiühiskond 2030

Select target paragraph3

Connect to a paragraph
Connect to an entity
Disable highlights
Add to table of contents