4. Roheline digiriik Hetkeolukord: Tulemus: + Digiriigi arendamisel pole Eestis seni pööratud + Eesti on maailma kõige rohelisem digiriik ehk teistele tähelepanu lahenduste keskkonnahoidlikkusele eeskujuks. ja kliimamuutustele. Digilahenduste kasutamise keskkonnajalajälg Eestis ja ka mujal maailmas üha kasvab. IKT sektori osa koos andmekeskustega moodustab hinnanguliselt 2% globaalsest kasvuhoonegaaside (KHG) heitest, mis on võrreldav lennundussektori osakaaluga. Sellise tendentsi jätkumisel võib 2040. aastaks IKT sektori osakaal + See ei tähenda seniste lahenduste rohepesu, vaid digiriigi arendamine ja haldus lähtuvad kliima- ja keskkonnahoidlikkusest. Kui võimalik, valitakse uue lahenduse kasutuselevõtul kliima- ja keskkonnasäästlikem variant ning vähendatakse digiriigi keskkonnajalajälge. KHG heitest tõusta üle 14%. Tehnoloogia tellijate, kasutajate ja arendajate teadlikkus ja püüd tegutseda keskkonnasäästlikumalt on kasin. + Digilahenduste abil on küll vähenenud paberkandjal infovahetus ja tõhustunud nt keskkonnaseire, kuid Eesti Tegevused: digiriigi keskkonnamõju (vee-, energia- ja laiemalt ressursikasutus, KHG heide, mõju loodusele ning jäätmeteke) ja selle vähendamise viise pole analüüsitud. + Algatame ja viime + Roheline mõtteviis kogub maailmas populaarsust, sh tehnoloogiasektoris, ja annab Eestile võimaluse olla teerajaja rohelise kliimasõbraliku digiriigina. ellu digiriigi kliima- ja keskkonnahoidlikkuse ja rohelise IT20 tegevuskava. Ka kasutuskogemuse puhul on üha olulisem, kas teenuseid osutatakse keskkonnahoidlikult või mitte. + Analüüsime Eesti digiriigi keskkonnamõju ja selle vähendamise viise. 19 Eesti digiühiskond 2030

Select target paragraph3

Connect to a paragraph
Connect to an entity
Disable highlights
Add to table of contents