Mõjuvaldkond
Mõju
Riigiasutuste
ja kohaliku
omavalitsuse
ülesanded
ning
töökorraldus
Nii avalike teenuste kui ka poliitikakujundamise otsuseid tehakse tänu paremale
teenusejuhtimisele üha rohkem (seire)andmete põhjal.
Sündmus- ja proaktiivsete teenuste pakkumiseks peavad riigiasutused ja KOVid paljuski
ümber mõtestama ja kujundama senise avalike teenuste pakkumise praktika, sh tegema
praegusest rohkem koostööd. Sündmus- ja proaktiivsete teenuste kasutuselevõtt suurendab
riigi tõhusust, kuna teenuseid sihistatakse täpsemini ning vähendatakse liigset bürokraatiat.
Krattide abil suudetakse avalikke teenuseid paremini juhtida ja ressursse säästa. Parema
andmekasutusega saab avalik sektor luua teenuseid kiiremini ja tõhusamalt. KOVid ja riik
peavad ümber mõtestama, kuidas oma tööd korraldada, et toetada paremat koostööd
erasektoriga.
Ühelt poolt on tegevused sihitumalt viljakamad, teisalt vähenevad tööga seotud ehk
teenuste osutamise kulud.
Ühenduvuse alaeesmärgi mõjuanalüüs
Mõjuvaldkond
Mõju
Riigi julgeolek
ja rahvusvahelised
suhted
Usaldusväärse sidetaristu rajamine võimaldab tagada Eesti ja Euroopa Liidu ning NATO
liitlaste julgeoleku.
Sotsiaalsed ja
demograafilised mõjud
Arengukava tegevused loovad eeldused taskukohaste sideteenuste pakkumiseks ja
võimaldavad ka väiksema sissetulekuga elanikurühmadel saada osa infoühiskonna
pakutavatest teenustest.
Kaugtööd võimaldavate heade sideühenduste loomine maapiirkondades vähendab noorte
lahkumist suurlinnadesse.
Samuti võimaldab kaugtöö võimaluste paranemine osaleda tööhõives liikumispuudega
inimestel.
Majandus
Arengukavaga soodustatakse investeeringute tegemist sidevaldkonnas nii kaabelvõrkude
ehitamiseks kui ka uue põlvkonna mobiilsidevõrkude (5G ja 6G) kasutuselevõtuks.
Kavandatavad riiklikud meetmed toetavad ehitamist ja arendamist piirkondades, kus
eraettevõtted seda omal algatusel ei tee, kuna see pole neile majanduslikult tasuv.
5G-võrkude kiire ja kulutõhus kasutuselevõtt edendab uuenduslike teenuste ja
tootmisviiside arendamist ning kasutamist.
5G-võrkude tulek muudab märgatavalt senist infoühiskonna toimimist, luues uued
võimalused pakkuda teenuseid senisest veelgi automatiseeritumalt ja tõhusamalt. Teenuste
pakkumiseks ja kasutamiseks on vaja uuendada seadmeid nii teenuse pakkujatel kui ka
tarbijatel.
Väga suure läbilaskevõimega võrkude kasutuselevõtt maapiirkondades võimaldab uut
arenguhüpet ka põllumajanduses ja loomakasvatuses: nt põllumaa seisundi jälgimine
tehnoloogialahenduste kaudu, väetamine ainult vajaduse korral ning võimalikult vähesel
määral võimaldab säästa kulusid.
58
Eesti digiühiskond 2030
Select target paragraph3
Connect to a paragraph
Connect to an entity
Disable highlights
Add to table of contents